ARVAMUS

Valitsus sai neljapäeval ülevaate riigi ülesannete analüüsist, mis vaatab üle riigi avalikud ülesanded ja nende korralduse asutustes. Valminud analüüs annab sisendi Riigivalitsemise reformi järgmisteks etappideks, sealhulgas riigiasutuste pealinnast väljaviimisele. Valitsuses jätkuvad arutelud augustis.

Riigi ülesannete analüüs puudutab sisuliselt Võru maavanema ettepanekut kolida Kagu-Eestisse riigimetsa majandamise keskus (RMK). „Kui soov riigireformi käigus kolida piirkondadesse keskvalitsusega nõrgalt seotud asutusi on tõepoolest siiras, siis kõige loogilisem on Kagu-Eestisse tuua RMK,” ütles Kõiv. „Riik on ise leidnud, et nutika spetsialiseerumise tugevdamiseks võiks Kagu-Eesti keskenduda metsale ja puidule.”

Analüüs keskendub kümnele fookusvaldkonnale: transport, tervishoid, rakendusüksused, ettevõtlus, IKT, maavalitsused, asutuste pealinnast väljaviimine ja kaugtöökohad, muuseumid, maavarad, ühishoone.

„Valitsus jätkab augusti alguses aruteludega, need puudutavad ka asutuste pealinnast väljaviimise teemat,“ ütles Kristina Haavala rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast. „Otsuseid ootavad mitmed valdkonnad, seetõttu tehakse need etapi kaupa.”

Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul on esimest korda valminud terviklik analüüs riigi teenuste ja ülesannete korralduse kohta. „Analüüs on väga mahukas, 700-leheküljeline, otsuste tegemist ootavaid valdkondi on palju,” lausus Aas.

Analüüsis ei esitata Aasa sõnul veel konkreetseid ettepanekuid asutuste ümberpaiknemise kohta – valitsuse tegevusprogrammi kohaselt tuleb täpsem asutuste väljaviimise aja- ja tegevuskava koostada koostöös ministeeriumidega sügiseks.

Riigivalitsemise reformil on kolm peaeesmärki: muuta kogu Eestis kättesaadavaks kasutajate vajadustele vastavad avalikud teenused, lihtsustada ettevõtjate ja elanike suhtlust riigiga ning tõhustada riigi sisemist töökorraldust.

“Analüüs näitab, et kuigi Eesti riik toimib ka praegu ladusalt, saab paljusid asju teha oluliselt lihtsamalt ja efektiivsemalt. Ametkondlikku dubleerimist, bürokraatiat ja killustatust on väikese Eesti kohta liiga palju,” ütles Aas. Ootame analüüsidest ja reformidest kasu ka Võru maakonnale.

Võtsime üles teema, kuidas võiks Suurbritannia Brexiti nime kandev Euroopa Liidust lahkumise rahvahääletus mõjutada Võrumaa suurettevõtteid. Tegime seda Võrumaa puidutööstuste näitel.

Tundub, et mureks ei ole mingit põhjust. Ühest küljest selgub, et tugevad puiduettevõtted nagu Osula Graanul ja Barrus on ennast riske hajutades kindlustanud. Teisest küljest võivad aga Euroopas valitsev teadmatus ja segadus mängida Eesti ettevõtetele kätte senisest tugevamadki trumbid.

Eesti ettevõtjad on karastunud. Tollide teema ei ole meile võõras. Ka läbirääkimised ja tehingud Euroopa Liidu väliste riikidega nagu Venemaa on meie jaoks tuttavad. Meie mistahes ettevõtja on üldjuhul ettevõtlikum ja nutikam kui keskmine eurooplane. Eesti ettevõtja on mobiilsem ja suudab vajaduse korral leida kiireid lahendusi.

Eesti ongi Brexiti valguses kaubavahetuse osas Lääne-Euroopa riikidega võrreldes kindlamal positsioonil. Oleme võimelised olukordadega paremini toime tulema, kui näiteks naabritega turvaliselt äri ajavad mugavriigid. Neil pole meiega võrreldavaid kogemusi ega karastust.

Kauplemine Suurbritanniga saab tulevikus suure tõenäosusega olema samasugune, kui on Euroopa Liitu mittekuuluvate Šveitsi või Norraga. Norra koostöönäide on ju ka puidutööstussektoris väga hea.

Ainuke kõige otsesem mõju, millega ettevõtja peab praegu arvestama, on valuutakursi kõikumise risk. Kõik muu on olemasoleva info ja tänaste uudiste valguses puhas spekulatsioon. Mitmed ettevõtjad on seda riski juba varem teadvustanud ja muutnud lepingud europõhiseks.

Ettevõtjate seisukohast on kiire lahendus parem kui see, et lahkumisprotsess ja kõikvõimalike kokkulepete sõlmimine jääb venima. Ettevõtjate soov on, et kindlus tuleviku osas saabuks võimalikult ruttu ja selguks, millised need suhted uue Inglismaaga saavad olema.

Võtame Brexiti kui sisult negatiivse uudise valguses eesmärgiks kasutada ära Eesti mobiilsust, kogemusi ja kohanemisvõimet. Teeme enda trumbiks selle, et suudame erinevate olukordadega paremini hakkama saada kui keskmine Lääne-Euroopa ettevõtja. Ka Võrumaa ettevõtjad peavad sellest kasu saama.