ARVAMUS

ELASA kaunikõlalise nimega on aastaid kutsutud Eesti Lairiba Arendamise sihtasutust. Pooltki nii ilus pole kõik see, mis iseloomustab seitse aastat tagasi loodud ülikiiret internetti lubanud sihtasutuse praegust tööd. ELASA tegevust ümbritsevad konfliktid, erimeelsused ja vallandamised.

Tänases lehes ilmuv lairiba tulevikku käsitlev artikkel on kriitiline. Kuid selline otsekohesus ei tule mitte ainult Võru maavanema Andres Kõivu suust, vaid ka riigikontrolörilt Alar Kariselt. Lihtne kõrvaltvaatajagi saab aru, et internetilevi suurprojektiga on midagi valesti.

Estwini nime kandva projekti eesmärk oli rajada 2018. aastaks valguskaablivõrk, mis viib ülikiire interneti paikadesse, kuhu sideoperaatorid turutingimustel ei investeeriks. Praeguseks on paigaldatud tuhandeid kilomeetreid kaablit, kuid riik ei suuda selgitada, kuidas see reaalselt kasutajani jõuab.

Aasta lõpus vallandati skandaalselt ametist projekti eestvedaja Olav Harjo, kes esines seejärel avaldusega, et ELASA rajab sisuliselt riigi ja maksumaksja raha eest interneti põhivõrkusid välismaistele sidefirmadele. ELASA asutajad on näiteks Tele2, Telia, Elisa jt.

Sihtasutuse kritiseerijad viitavad kallutatud tegevusele mobiilsete internetiteenuste kasuks, mis teenivad erinevate piirangute kaudu omanikele suuremat kasumit. Kiire püsiühenduse kasutamise osas on Eesti aga Euroopas keskmisest madalamal tasemel, olles taga nii Lätist kui ka Leedust.
ELASA juhtimist ja suhtumist iseloomustab kõrvaltvaataja jaoks ka sihtasutuse visiitkaardiks olev kodulehekülg, mida pole aastaid ajakohastatud. Avaleheküljel olevad eesmärgid on praeguseks selgelt aegunud, viimane pressiteadegi on enam kui aastavanune.

Eesti igapäevaseid uudiseid varjutavad seejuures suured koondamisteated. Viimane, enam kui 600 inimese vallandamise teade, tuli üleeile Keilast.

Selles valguses on kurb, kui riik võtab oskamatuse ja valede otsustega Võrumaa andekatelt inimestelt võimaluse luua kaugtöökohti, mille üheks eelduseks on kiire ja stabiilne interneti püsiühendus. Mobiilne internet pole maakohtades kodukontorite rajamiseks piisav lahendus.

Naaberriigi Venemaa vanim tegutsev autotehas ZIL, mis kandnud ka nimesid AMO, ZIS, 1. riiklik autotehas, on eakamate jaoks eelkõige tuntud kui väga erinevate veokite valmistaja, kuid tehases tehti ka sõjatehnikat, külmkappe, jalgrattaid ja kõige-kõige sõiduautosid ehk riigijuhtide limusiine.

1931. aastal läks tehas ajalukku kui esimene Nõukogude autotehas, kus võeti kasutusele konveiertootmine ja esimeseks konveierilt tulnud mudeliks oli ameeriklaste veok Autocar-SD. Uskumatu oli tolleaegne tolerantne lähenemine, kus tunti uhkust, et Nõukogude konveier ja Nõukogude inimesed suudavad toota Ameerika autosid.

Veelgi uskumatum, et tol ajal, 85 aastat tagasi võis loosungitel ja ajalehtedes kohata näiteks hüüdlauseid: „Esimene Nõukogude Ford!” Kiiresti tuli aeg, kus mitte mingil juhul ei tohtinud USA kogemusi või saavutusi eeskujuks tuua. See oli lausa karistatav.

Nüüdisajal ei häbene vabatahtlikud pritsimehed kinnitada, et tulekahjukohale suutis kõige lähemale sõita just päästeauto ZIL. Samal ajal pidid moodsad Volvo pääste-autod olukorda eemalt seirama ja voolikuliine üle porise põllu vedama.

Õnneks on meil mehi, kellel vana tehnikat nähes silm särama lööb. Vanatehnikaklubi Vänt on tuttav nimi ja nendest on leheveergudel juttu olnud korduvalt. Nüüd on teada, et vanasse tehnikasse suhtutakse pühendumusega ka Saare tehnokeskuses, kus praegu tegutsetakse veel kuu aega tagasi Haanjas põllul lumes seisnud tuletõrjeauto kallal. Saare tehnokeskuse tõsisest huvist asja vastu räägib seegi, et pakutakse tööd missioonitundega ja autodest hoolivale spetsialistile.

Pühendumusega restaureeritud auto või mõni muu seade on vanatehnikahuviliste unistus, samas ka väljakutse, millele käe andmine võib määrata tuleviku. Vanatehnikahuvi tuleb võtta nagu tõelist sõpra, mis jääb. Ei loe vanatehnikahuvilised tunde, isegi raha mitte … Ei loe, et garaažis või varjualuses on külm ja tuul, sõrmed kohmetuvad …

Aga on uhke tunne sõita oma kätega restaureeritud BMWga firma saja aasta juubelile!