Äripäev reastas hiljuti parimad masina- ja metallitööstusettevõtted. 126 ettevõtte seas oli meie AS Rauameister väga kõrgel kolmandal kohal. Esimesel-teisel kohal olid laevaremondi ja -ehitusega ning avamererajatiste käitamisega tegelevad ettevõtted Tallinnast ja selle külje alt.

Pärast Rauameistris käimist sai selgemaks, mis ühendab ühte merest kaugel tegutsevat ettevõtet ja laevaehitajaid. Võib küll muiata võrdluse üle, et Rauameistri territoorium nägi mullu kevadel välja nagu väiksema sadama kai, sest nii palju oli merekonteinereid.

Rauameistri juhid tunnistavad, et seda vaatepilti oleks tasunud pildistada, kuid tellimuse täitmine oli nii kõikehõlmav, et pildistamise peale ei tulnud keegi.

Kuid veelgi olulisem on välisturgudele jõudmine. Näiteks teisipäeval on Rauameistris jaapanlased, kes vaatavad üle neile valmistatud tooted. Mõtet on transportida ikka 100 protsenti kvaliteetseid seadmeid. Väimelast on seadmed meresid ja ookeane mööda jõudnud kõikvõimalikesse riikidesse üle maakera, kusjuures tegu on individuaalprojektide järgi valmistatud toodetega. See lisab tehtavale veelgi kaalu. Meeldiv tõsiasi!

Ka Rauameistri puhul on Võru vallavanemal uhke olla vallavanem ja Väimela elanik. Esimest korda ütles vallavanem selle sõnumi suure hulga inimeste ees välja kompetentsikeskuse Tsenter avamisel 9. oktoobril. Rauameistri puhul on põhjust rõõmustada tervel maakonnal, tervel Lõuna-Eestil.

Muide, Rauameistri ja Tsentri vahe on ainult mõnisada meetrit ja kutsehariduskeskuse tehnomaja asub lausa kiviviske kaugusel. Võib isegi püstitada küsimuse: kus asub Võrumaa raskuskese? Ja küllap see Väimelas ongi! Tasub heas mõttes kade olla.

Kuid see ei ole veel kõik, sest Rauameister on ka maakonna parim ettevõte ja maakonna suurimate tööandjate ja kõrgeimate palkade maksjate lipukandja.

Vanasti öeldi: mehed on rauast ja laevad puust! Rauameister on seda oma meeskonnaga, kus on ka kümmekond naist, tõestanud!{fcomment}

Üpris levinud on ütlus: kõik teed viivad Rooma. Eile võis öelda: kõik teed viivad Lindorale! Võrumaa Teataja otsustas välja selgitada, kes oli esimene kaupleja, kes kõige parema müügikoha sai ja millal ta Lindorale sõima hakkas?

Tulemus üllatas. Selgus, et esimesel tuleb kohal olla kolm ööpäeva varem, siis veel üks ööbimine, ning alles siis saab kauplema hakata. Seega tuli kodust välja tulla kolm ja pool ööpäeva varem ehk 84 tundi enne müügi algust.

Kas keegi mäletab kedagi, kes mäletab kedagi, kes oleks nõus ootama järjekorras kolm ja pool ööpäeva, et parim koht saada, tegelikult osta?

Lindora laat on seljatanud isegi iPhone’i, sest isegi selle moodsa nutitelefoni pärast ei ole teadaolevalt keegi poolt nädalat seisnud, et telefon esimesena kätte saada!?

Paraja mõttekillu (kivi) viskab Lindora laat ka e-kaubanduse propageerijate kapsaaeda, sest Lindora laat pole surnud, vaid paisunud. Miks? Küllap mitte kunagi varem pole inimesed tundnud sellist vajadust suhelda silmast silma, vaadata teisi, kohata tuttavaid, lapsepõlvesõpru, endisi kolleege, vaadata silma maainimesele, mõõta pilguga tema kaupa, nostalgitseda …

E-kauplejad vastavad, et nemad kauplevad 24/7, Lindoral aga ainult ühel päeval aastas. Aga Lindora on vastu pidanud sajandi või rohkemgi. Milline on e-kaubandus saja aasta pärast? Millised oleme me ise?

Siit edasi on igaühel mõtlemise koht. Igal juhul tuleb tunnistada, et Vastseliina vald suudab korraldada aasta jooksul kaks rahvusvahelist laata, mis toovad kohale kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, kes kõik viivad siit kaasa midagi palju enamat, kui nad isegi aru saavad.

Küllap sellisel kõiki olusid trotsival moel valmistub Lindora laat oma 100. sünnipäevaks, kuid võib-olla 150. sünnipäevaks. Kes teab, millal see kõik täpselt algas? Küll on teada, et järgmise aasta laadahooaja avab 8.–10. jaanuarini toimuv Narva Vene jõululaat.{fcomment}