EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Haiguslehele jäämine võib minna inimesele peagi kallimaks">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Haiguslehele jäämine ähvardab minna inimesele kallimaks, kui poliitikud ei jõua kokkuleppele ja riigikogu jätab pikendamata praegu kehtiva haiguslehtede ajutise hüvitamise korra, kirjutab Postimees.
Sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Peep Peterson esitas neli nädalat tagasi valitsusele 30 miljonit eurot maksva kava, millega põlistada haiguslehtede hüvitamise ajutine kord. Koroona ajal, kui sundkorras pidid koju jääma ka terved, aga viirushaigega kokku puutunud inimesed, muudeti haiguslehtede eest maksmine inimesele soodsamaks. Kui varem alustati haiguslehe hüvitamist neljandast haiguspäevast, siis ajutiselt jäi töötaja omavastutuseks vaid esimene haiguspäev.
Esmaspäevahommikuse seisuga vajab Eestis haiglaravi 224 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist intensiivravil on kaheksa.
Nädala jooksul toimetati haiglasse kokku 176 patsienti, kellest 66 sümptomaatilise koroonaviiruse tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on vähenenud 10,9 pealt 8,7 peale. Nädala jooksul suri 16 inimest vanuses 38-96, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul lisandus eelmisel nädalal 3242 haigusjuhtu, millest 1063 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2179 kliiniliselt diagnoositud.
„Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv suhteliselt stabiilne, vähenedes 6,9 protsendi võrra. Suuremat haigestumise kasvu täheldati vanuserühmades 5-9 ja 10-14,“ selgitas Varjas ja lisas, et R ehk nakatumiskordaja on üle-eestiliselt 0,92. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Nädala jooksul manustati 5239 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 155. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 482 586 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti.
Nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus kasvanud, olles 69 protsendi ulatuses punasel ohutasemel. 19 protsenti seiratud asulaproovidest on oranžil tasemel. Võrreldes eelmiste nädalatega on oluliselt kasvanud punases ohutasemes proovide osakaal.
- Ajateenistusse kutsute arv suureneb lähiaastatel nelja tuhandeni
- Eestis registreeriti septembris 1010 sündi
- Ravimiamet: jooditablettide võtmine ei ole jätkuvalt vajalik
- Koroonaviirusega nakatumise tabeli tipus on Võrumaa
- Haage investeerib 10 mijonit eurot tootmise laiendamiseks
- Venemaa terroristlikuks kuulutamist toetavad kõik fraktsioonid
- Sellest nädalast saab apteekides gripi vastu vaktsineerida
- Mida teha, kui pärid lähedaselt kodulaenu?
- Perearstikeskused said kvaliteetse töö eest üle miljoni euro lisatasu
- Võrumaa KOV-idele teevad muret õpetajate palgatõusuga kaasnevad kulud
- Edaspidi saab teise pensionisambasse teha 4- või 6-protsendist makset
- Eesti saab Ameerika Ühendriikidelt sõjalist abi
- USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
- Erimärgistatud diislikütust saab 2023. aastast osta ostuõiguse alusel
- Eesti Energia: universaalteenuse hinnaarengu määrab CO2 turg
- Maapiirkondade ettevõtjad taotlesid PRIA-lt 24 miljonit eurot toetust
- Tööandjad ja ametiühingud leppisid miinimumpalgaks kokku 725 eurot
- Universaalteenuse tootjahind on 154,08 eurot megavatt-tunni kohta
- Vene piirilt eemaldatud lõiketraat jääb oma saatust ootama
- Üksi elava pensionäri toetust saab tänavu ligi 96 000 inimest
- Riigieelarve eelnõu näeb ette õpetajate hüppelise palgatõusu
- Valitsus kiitis heaks peretoetuste tõstmise
- Valitsus kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve
- Haigekassa rahastab paljusid uusi vähiravi võimalusi
- Koroonaviirusevastased antikehad on olemas üle 90%-l täisealistest
- Eesti Välisministeerium soovitab Venemaale reisimisest hoiduda
- Valitsus kutsub reservväelased lisaõppekogunemisele "Okas 2022"
- Eestist Venemaa eest sõtta minejaid ootab kriminaalkaristus
- Mobilisatsioon võib tuua Vene meeste surve Eesti piirile
- Suurem osa noori hakkab pangateenuseid kasutama 15-aastaselt
- Väikeettevõtetele võib universaalteenus avaneda novembrist
- Eesti ei takista Vene kodanike riigist lahkumist
- Alates 1. juulist katab keskmine pension inimese hooldekodu koha
- Korteriühistute liit: arvete hirmus ei tohi maja kütmata jätta
- 20. septembri tähtsamaid ajaloosündmusi
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Perehüvitiste seaduseelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Riigikogus oli kolmapäeval esimesel lugemisel perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024, teatas sotsiaalministeerium.
"Elukalliduse tõus puudutab kõiki Eesti inimesi, mistõttu on oluline toetada lastega perede toimetulekut ja anda ka keerulisteks aegadeks kindlustunnet perelisa planeerimisel," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. "Siinkohal tuleb aga tõdeda, et toetustest üksi ei piisa. Perelisa planeerimisel on sama olulised kodulähedased pakutavad teenused ja keskkond, kus on turvaline lapsi kasvatada."