Telia värske liikuvusandmete analüüs näitab, et eelmise nädala neljapäeval kehtima hakanud nn lukustusperiood on märgatavalt vähendanud inimeste liikumisaktiivsust nii suuremate linnade suunal kui Eestis tervikuna.

Telia võrdles inimeste liikumisaktiivsust märtsi teisel (8.-14.03) ja esimesel nädalal (1.-7.03) ning kuigi üle-eestiline lukustusperiood hakkas kehtima läinud nädala teises pooles (11.03), on kehtestatud piirangutel inimeste liikumisele juba märgatav mõju.

Telia Eesti ärikliendiüksuse juhi Holger Haljandi sõnul on kõige enam kahanenud inimeste liikumine suuremate linnade suunal.

Kui võrrelda kõigi maakondade vahelist liikumist, siis Eestis tervikuna vähenes märtsi teisel nädalal liikumisaktiivsus 8%. Nii kahanes teistest maakondadest näiteks Harjumaale liikumine 11%, Tartumaa suunas liiguti aga 9% vähem.

Holger Haljand lisas, et kuna valitsuse kehtestatud piirangud hakkasid kehtima 11. märtsist, ei anna eelmise nädala kohta tehtud analüüs veel ilmselt täielikku pilti piirangute mõjust.

Tulenevalt olukorrast avaldab Telia aprilli keskpaigani igal nädalal värskeid liikuvusanalüüse, et aidata jagada infot piirangute mõjust ühiskonnale.

Telia liikuvusanalüüsi koostamisel on kasutatud Telia Crowd Insights platvormi, mis võimaldab analüüsida mobiilivõrgu anonüümsete koondandmete põhjal üldisi grupeeritud liikumismustreid, samuti üldiste liikumisharjumuste muutust. Ühegi konkreetse inimese asukoht ega liikumismustrid pole seejuures nähtavad ega ka tuvastatavad, kuna kasutatud on üksnes anonüümitud ja grupeeritud koondandmeid ning tagatud on lahenduse vastavus isikuandmete kaitset käsitlevates seadustes toodud nõuetele.

Riikliku loomatauditõrje programmi käigus sai 2020. aastal marutaudivastase vaktsiinisüsti 21 500 lemmiklooma, mis on ligi viiendiku võrra enam kui aasta varem. Programm jätkub ka sellel aastal.

Vaktsineeritud lemmikloomade arv on Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine hinnangul viimastel aastatel hakanud taas tõusma, mis on nii loomade kui ka inimeste tervise huvides, sest haigus ei ole ravitav, vaid lõpeb nakatunu surmaga. Seetõttu on väga oluline, et iga lemmikloomapidaja tunneks ka enda vastutust ja laseks oma hoolealuse kindlasti vaktsineerida.

"Lemmikloomade vaktsineerimise kasvu mõjutab loomaomanike üha kasvav vastutustunne oma lemmiku hea tervisliku seisundi eest ning teadlikkus vaktsineerimise vajalikkuse kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud selleks oma panuse, tehes teavitustööd ning korraldades erinevates Eesti paikades lemmikute marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniaid," sõnas Niin.

Eelmise aasta augustis Valga-, Põlva- ja Võrumaal läbi viidud lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaania käigus vaktsineeriti 1101 lemmiklooma.

"Kui aastatel 2015-2019 kõikus vaktsineeritud lemmikute arv 61 000-69 000 vahel, siis tuginedes sellele, kui palju on Eestis eelmisel aastal loomaarstide poolt hangitud marutaudi komponenti sisaldavat vaktsiini, vaktsineeriti 2020. aasta jooksul hinnanguliselt kokku 77 200 lemmiklooma," ütles Niin. Ligi veerand vaktsineeritud lemmikloomadest vaktsineeriti riigi toel.

Lisaks teadlikkuse kasvule mõjutas lemmikloomaomanike vaktsineerimisalaseid otsuseid koerte katku taaspuhkemine. Alates 2019. aasta lõpust on katkujuhtumeid diagnoositud Eesti eri paikades nii koerte kui ka rebaste hulgas. Selle ohtliku, tihti lemmikule surmaga lõppeva viirushaiguse ainus ennetusvõimalus on õigeaegne vaktsineerimine.

Eestis vaktsineerivad lemmikloomi riikliku loomatauditõrje programmi käigus Põllumajandus- ja Toiduameti poolt volitatud ja kaasatud veterinaararstid. Tavapäraselt saab lemmikuid vaktsineerida nii marutaudi kui teiste nakkushaiguste suhtes erapraksise põhimõttel töötavate loomaarstide juures ning loomakliinikutes.

Marutaud on nakkuslik ja surmav nii loomadele kui ka inimesele. See on ainus haigus, mille puhul loomaomanikul on seadusega pandud vastutus, et temale kuuluv lemmikloom peab nakkuse vastu olema regulaarselt vaktsineeritud. Esimest korda vaktsineeritakse kutsikas või kassipoeg 3-4 kuu vanuselt. Edaspidi tuleb looma vaktsineerida vastavalt vaktsiiniga kaasas olevatele juhistele, kuid mitte harvemini kui kord kahe aasta jooksul.