EESTI ELU

Eestis on koroonaviiruse tõttu surnud 19 inimest

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 864 COVID-19 viiruse testi, millest 11 osutusid positiivseks ning ööpäevaga suri Kuressaare haiglas neli patsienti, kokku on praeguseks surnud 19 inimest. 

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (6), Saaremaal (3) ja Ida-Virumaal (2).

6. aprilli hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 129 inimest (55 naist ning 74 meest), kellest 14 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 62 inimest. COVID-19 tõttu suri viimase ööpäeva jooksul 4 Kuressaare Haiglas ravil viibinud patsienti:  60- aastane ja 72-aastane mees ning 78-aastane ja 86-aastane naine. Kokku on Eestis COVID-19 viiruse tõttu surnud 19 inimest.

Eestis on kokku tehtud 21 866 testi, nendest  1108 ehk viis protsenti olid positiivsed. Nendest 38 protsenti on Saare maakonnast ja 31 protsenti Harju maakonnast. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata aadressilt www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus teatas, et esmaspäeval kella 7-se seisuga oli laekunud viimase 24 tunni kohta kokku 864 esmakordse testi tulemust, millest positiivseks osutusid 11. Negatiivseid tulemusi laekus 853. Keskuse poolt tehti laekunud andmetele kvaliteedikontrolli ning ei tuvastatud kõrvalekaldeid standarditest. Kõigi laekunud tulemuste koondarv korreleerub 29. märtsiga, mil laekus 852 testi tulemust.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni  peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja Terviseameti Facebookist.

Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt  www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK.

Esmaspäeval algab piirkiiruste tõstmine

FOTO: Aigar Nagel

Maanteeamet alustab esmaspäeval lubatud suurimate piirkiiruste tõstmist eraldatud sõidusuundadega riigiteedel.

Tänavu saab kiirusega 110 km/h sõita 143 kilomeetril ja 25 kilomeetril tõstetakse kiirus 100 km/h-le.

Tänavu tõstetakse lubatud suurimat piirkiirust neljarajalistel ja 2+1 eraldatud sõidusuundadega maanteedel, kaherajalistel teedel jääb lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h.

Võrreldes eelmise aastaga lisandub uue kohana Tallinna–Tartu maanteel uus Pikknurme-Puurmani neljakilomeetrine 2+1 lõik.

"Sarnaselt eelmise aastaga jäävad liiklusohutuse kaalutlusel Tallinna–Narva maantee lühematel lõikudel Võerdla, Jõelähtme, Kuusalu, Liiapeksi ja Kukruse piirkonnas lubatud kiirus 90 km/h,” sõnas maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa.

"Kuna ilm võib aprillikuus olla veel heitlik, siis tuleb kindlasti jälgida ilma- ja teeolusid ning lähtuda sõidukiiruse valikul neist. Siinkohal paneme kõigile südamele, et piirkiirusest tuleb kinni pidada ka eriolukorra ajal," lisas Vaikmaa. 

Eriolukorras kehtestatud reeglite peamine eesmärk on kaitsta koroonaviiruse eest Eesti inimesi. 

Üraskikahjudega puit sobib vaid kütteks

FOTO: Aigar Nagel

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu teatel suureneb laienevate üraskikahjude tõttu kütteks sobiva puidu osakaal, sest üraskikahjustatud puidust mööblit ja ehitusmaterjale toota ei saa.

Liit rõhutab, et kuuse-kooraüraski kahjustuste leviku peatamiseks tuleb probleemiga tegeleda kohe, kuna lisaks metsade tervisele ohustab üraskipuhang ka maal elavate inimeste heaolu ja riigi rahakotti.

Kui tavaliselt tuleb puidusektoris energia- ja paberipuu peamiselt puude latvadest, okstest, saepurust, puiduhakkest ning mädaniku või kahjustusega puudest, siis üraskikahjude tagajärg on suur kogus kahjustatud puitu, millest pole võimalik valmistada pikaajalisi tooteid. Kuna puidu keemilise töötlemise võimekus on Eestis väike, läheb enamik kahjustatud puidust kütteks.

"Üraskirüüste viib töökohad eelkõige puitmajade ja puitmööbli sektorist, sest üraskikahjustusega puu sobib peamiselt puitlaastplaadi toormeks või kütteks. Paberipuiduks seda üldiselt ei taheta. Arvestades, et Eesti väliskaubanduse tasakaal on püsinud suuresti väärindatud puidul, võib üraskirüüste mõju meie majandusele ja töökohtadele maapiirkondades olla äärmiselt suur," ütles liidu juhatuse esimees Jaak Nigul pressiteate vahendusel. 

Liidu juhatuse liikme Tõnu Ehrpaisi sõnul peavad meetmed üraskiepideemia peatamiseks sarnaselt koroonaviirusega võitlemisele olema kohesed ja kiired.

"Ainuke võimalus kahjustuste leviku peatamiseks on pidev seire ja väiksemategi kahjustuskollete kohene likvideerimine. Eriti tähtis on, et seda tehtaks kõikjal üle Eesti, olenemata omandist ja sõltumata sellest, kas tegemist on kaitsealaga või mitte. Kui me kaitsealadel üraskikollete likvideerimisega täna ei tegele, pole varsti enam midagi kaitsta," sõnas Ehrpais.

Ta lisas, et metsade massiline hävitamine ei mõjuta üksnes puidutööstust, vaid ka teisi sektoreid. 

"Oluline on mõista, et kui ürask puud välja suretab, kaotavad sellest kõik. Süsinikku pole enam ei metsas ega pikaajalistes toodetes. Siin peaks olema eri huvigruppide vahel väga selge konsensus," märkis Ehrpais.

Viimastel aastatel on Tšehhit laastanud ulatuslik üraskiepideemia. 2019. aastal tehti tavapärase 18 miljoni tihumeetri asemel ainuüksi päästeraiet 25 miljonit tihumeetrit. Eelmisel aastal kuuse-kooreüraski poolt põhjustatud kahju suuruseks Tšehhi majandusele hinnatakse 1,7 miljardit eurot. Kardetakse, et üraski tõttu on ohus pool riigi kuusikutest, väärtusega 24 miljardit eurot. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD