Riigikogu võttis neljapäevasel täiskogu istungil vastu seaduse, millega langetatakse 1. juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid 25 protsenti, seaduse poolt hääletas 70 riigikogu liiget ja vastu oli 9 liiget.

Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus näeb ette vähendada 25 protsenti õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid piirikaubanduse ohjeldamise eesmärgil, teatas riigikogu pressiteenistus.

Seletuskirjas märgitakse, et alkoholi aktsiisimäärade langetamisega antakse ettevõtjatele võimalus vähendada alkoholi hindu, et saada kontrolli alla alkoholi piirikaubandus Lätist. Alkoholi odavnemisel võivad väheneda Lätist soetatud alkoholi kogused ja kasvada Eestist ostetud alkoholi kogused, seisab seletuskirjas.

Teise lugemise käigus tegi rahanduskomisjon täienduse, mille eesmärk on ennetada aktsiisikauba, millelt on juba Eestis aktsiis tasutud, vedu Eestist teise liikmesriiki ja sealt tagasi Eestisse uue madalama aktsiisimaksu rakendumiseks. Eestis juba korra tarbimisse lubatud kaubale kohaldatakse seetõttu esmakordsel tarbimisse lubamisel kehtinud aktsiisimäära.

Koguni iga neljas töötaja Eestis ei saa endale tänavu lubada kahenädalast puhkust, selgus Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värskest pea 2700 töövõtjat kaasanud uuringust. Peamiselt takistab puhkusele minemist liigne töökoormus.

Eesti töölepingu seadus näeb ette, et töötajal tuleb kalendriaasta jooksul puhata järjestikku vähemalt 14 kalendripäeva. Hiljuti korraldatud küsitlus näitab aga, et koguni neljandikul töötajatest ei olegi 2019. aastal võimalust kahte nädalat järjest puhata.

Kõige levinum põhjus, miks kahenädalast puhkust ei võeta, on töökoormus – nimelt enam kui iga kümnes töötaja (11%) tõi välja, et ta ei saa puhata järjestikku 14 päeva töökohustuste tõttu. Lisaks töökoormusele, kartsid 3% töötajatest pika puhkuse tõttu palgas kaotada ja 10% ei soovinud kahenädalasest puhkusest loobumise põhjuseid täpsustada.

„Varasemad uuringud on näidanud, et tööjõupuudus sunnib tööandjaid tõstma olemasolevate töötajate töökoormust. Värske töötajate puhkuseplaanide uuring näitabki, et kahenädalane puhkus on muutumas pigem luksuseks, mida paljud endale lubada ei saa,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Uuringust selgus ka see, et käesoleval aastal on kahenädalasel puhkusel juba olnud kõigest 16% töövõtjatest. Suurem osa töövõtjatest, kes kavatsevad tänavu kaks nädalat järjestikku puhata, plaanivad puhkuse välja võtta aasta teises pooles. „Seega on teisel poolaastal töötajatel oodata veelgi suuremat töökoormust, kuna suur osa töötajatest peavad asendama ka puhkavaid kolleege,“ lisas Henry Auväärt.

Kahenädalast puhkust saavad endale enim lubada pärnakad

Küsitlus näitas, et kui niinimetatud suvepiirkondade nagu Pärnu, Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa töövõtjatest ei saa endale kahenädalast puhkust lubada iga viies töötaja (21%), siis Kesk-Eestis ei ole pikka puhkust võimalik võtta pea igal kolmandal töötajal (31%). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu ei plaani kahenädalast puhkust kasutada iga neljas vastaja.

Ohtlikult vähe puhkavad ehitajad ja turundajad

Valdkondade lõikes ei plaani kahenädalast puhkust tänavu välja võtta koguni 37% ehitussektori ja 36% turunduse- ja reklaami valdkonna töötajatest. Kõige paremad võimalused puhata on riigisektori töötajatel, kus kahenädalase puhkuse jätab vahele kõigest 4% töövõtjatest. Töökoormus segab aga enim finantssektori töötajate puhkuseplaane.