Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Ivari Padar jättis kolmapäeval Euroopa Liidu lippude teemalisel hääletusel hääletamata, samas oleks võinud just tema hääl tuua EL-i lipud tagasi parlamendi Valgesse saalis. 

Teatavasti toetas Reformierakonna ettepanekut EL-i lipud Valgesse saali tagasi tuua 38 saadikut, sellele olid vastu 39. Riigikogu statistikast selgub aga, et opositsioonilistest sotsiaaldemokraatidest olid parlamendis kohal, kuid ei hääletanud Ivari Padar ja sotside värske esimees Indrek Saar. Nende häältega oleks aga Reformierakonna ettepanek läbi läinud. 

Padar kinnitas BNS-ile, et olid erakorralised asjaolud, miks ta ei saanud hääletuse ajal saalis olla. "Aga ma leian küll, et EL-i lipp võiks koos Eesti lipuga Valges saalis olla," lisas Padar. 

Saart ei õnnestunud BNS-il tabada. 

Hääletamata jättis ka parteitu Raimond Kaljulaid, kes on varasemalt samuti opositsiooni poolele hoidnud. Kaljulaid põhjendas hääletamata jätmist asjaoluga, et oli absoluutselt arusaamatu, mida riigikogu esimees Henn Põlluaas täpselt hääletusele pani.

"Riigikogu esimees juhtis seda osa istungist küllalt kummaliselt. Sisuliselt muidugi liitun kolleeg Mihhail Lotmani tõdemusega, et ilmselt on kõik päris probleemid lahendatud, et saame tegeleda ka Valge saali sisekujunduse küsimusega. Hääletada saab küsimustes, mille puhul on arusaadav, milline on selle hääletuse tulemus ja nii edasi. See konkreetne küsimus oli minu arvates läbi mõtlemata ja ebaselge ning sel põhjusel ma ei osalenud sellel hääletusel," selgitas Kaljulaid BNS-ile. 

Maksu- ja tolliameti (MTA) analüüsi kohaselt jäi ümbrikupalkade maksmise tõttu mullu laekumata 86,4 miljonit eurot maksutulu, aasta varem aga 84,1 miljonit eurot.

MTA tellitud ja konjunktuuriinstituudi (EKI) korraldatud varimajanduse uuringu kohaselt kahanes ümbrikupalka saavate töötajate osakaal tunamulluselt 13 protsendilt mullu 6 protsendile.

MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tõi aga kolmapäevasel pressiüritusel välja, et ameti enda riskihinnangu kohaselt on ümbrikupalkadest tingitud kahjusumma jäänud samale tasemele.

Seejuures märkis Reitmann, et 86,4-miljonisest kahjusummast 65,1 miljonit eurot moodustab osaline ümbrikupalk ja 21,3 miljonit eurot täiesti must palk. Tema sõnul on osalise ümbrikupalga osakaal näitamas kasvutrendi.

Suhtena laekunud tööjõumaksudesse moodustas ümbrikupalga kahju 2017. aastal 2,67 protsenti ja 2018. aastal 2,56 protsenti. Osalise ümbrikupalga tasumise risk on ameti hinnangul ligikaudu 16 000 ettevõttel.

EKI uuringu kohaselt on elanike hoiakud ümbrikupalga maksmisele viimastel aastatel püsinud samal tasemel – möödunud aastal ei pooldanud ümbrikupalkade maksmisst 69 protsenti, pooldas aga 13 protsenti ja kindlat seisukohta ei osanud võtta 18 protsenti vastanuist.

Sama uuring näitab, et mõnevõrra on vähenenud nende inimeste hulk, kes teavad mõnda ümbrikupalga saajat. Kui 2017. aastal teadis mõnda ümbrikupalga saajat 24 protsenti ja paljusid 10 protsenti vastanuist, siis mullu vastavalt 22 protsenti ja 5 protsenti vastanuist.

MTA riskihinnang näitab, et osalise ümbrikupalga riskiga töötajate osakaal on suurim Harju- ja Võrumaal, mõlemas maakonnas 7,6 protsenti. Osakaal on väikseim Lääne-Virumaal, kus see on 4,1 protsenti.

Valdkondadest on Reitmanni sõnul mõjutatud enim sektorid, kus liigub rohkem sularaha – kaubandus ja ehitus.

Kaubandus-tööstuskoda korraldas uuringu, mis peegeldab ettevõtjate hinnangut ümbrikupalgaga seotud küsimustele. Koja peadirektor Mait Palts rääkis, et ettevõtjad tajuvad olukorda pigem muutumatuna.

Ka ettevõtjate hinnangu kohaselt on jätkuvalt väga tõsine probleem just osalise ümbrikupalga maksmine. Paltsi sõnul on siiski toimunud väike nihe selles suunas, et veidi rohkem palka makstakse puhtalt.