Rohkem kui iga teise töötaja ehk 55 protsendi põhipalk on aasta jooksul muutunud ja seda peamiselt tööandjate initsiatiivil, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee äsja lõppenud tööturu- ja palgauuringu tulemustest.

Kõige enam mõjutas põhipalkade kasvu tööandjate poolt kavandatud kõikide organisatsiooni töötajate palkade korrigeerimine, mida tõukas tagant ka miinimumpalga kasv. Lisaks tõsteti ka individuaalselt tööandjate algatusel palku igal viiendal töötajal, kelle töötasu oli aastaga kasvanud. Töötaja enda algatusel kasvas palk kõigest igal kümnendal töötajal. Lisaks mõjutas põhipalkade muutust ka töökoha vahetus – teise organisatsiooni tööle minek tõstis palka kaheksal protsendil töötajatest, kelle töötasu oli aastaga muutunud.

Uuringust, et suuremal osal ehk 71 protsendil töötajatest ei ole tööandjaga kokku lepitud, millal ja mis tingimustel neil põhipalk muutub. Ligi kolmandik töötajatest ei osanud ka vastata, kas nende põhipalk lähikuudel muutub.

„Uuringu tulemused näitavad, et palgakasvu initsiatiiv on selgelt tööandjate käes ning vähesed töötajad tunnetavad enda mõju palgamuutustele. Põhipalga muutmise alused on lepitud kokku pigem kõrgemapalgalistel töötajatel, kelle seas on 72 protsenti neid, kelle põhipalk aastaga kasvas,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Tema sõnul sunnib tööandjaid põhipalkasid tõstma eelkõige töötajate puudus. „Seega saavad töötajad oma palka enim mõjutada töökohavahetuse kaudu, kus palgaläbirääkimised on kandideerimisprotsessi loomulik osa,“ lisas ta.

„Samuti proovivad tööandjad töötasu juurde küsimist ennetada ja kõigi töötajate palku ise korrigeerida. Palkadega kipuvad aga eest ära minema kõrgema palgatasemega organisatsioonid – kui keskmine põhipalkade tõus jäi viie-kuue protsendi piiresse, siis kõrgema palgatasemega organisatsioonides oli see sagedamini ka seitse-kaheksa ja ühesa-kümme protsenti. Lisaks peab arvestama, et töötasude muutust mõjutavad ka lisatasude ja preemiate süsteemid, mis headel aegadel võivad moodustavad olulise osa töötasust,“ märkis Kadri Seeder.

Uuringust selgus lisaks, et 75 protsenti töötajatest on viimase kuue kuu jooksul mõelnud töökoha vahetamise peale. Peamiselt takistab töökohavahetust aga huvipakkuvate töökuulutuste vähesus. „Kuigi tööandjad on käesoleva aasta esimesel poolaastal avaldanud rohkem tööpakkumisi kui eales varem, näitavad uuringu tulemused selgelt, et töövõtjad ei tunneta, et turul olevad vabad ametikohad oleksid neile suunatud,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Seepärast tuleks tööandjatel vältida levinuid väljendeid nagu „tore meeskond“ ja „konkurentsivõimeline töötasu“, mis ei aita eristuda konkureerivatest pakkumistest. Tööpakkumisel tuleb kirjeldada nii põhjalikult kui võimalik pakutava ametikoha ülesandeid ja kohustusi ning tööga kaasnevaid hüvesid,“ lisas Auväärt „Üheks kandideerimist takistavaks teguriks ongi läbipaistmatu palgapakkumine, mille tõi uuringus välja iga viies töövõtja. Kuigi palgavahemikke avaldatakse tööpakkumistel järjest sagedamini, moodustavad avaliku palganumbriga tööpakkumised vaid kolmandiku kõikidest vabadest ametikohtadest.“

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Põllumajandustootmiseks mõeldud erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse lõpetamiseks tuleb sisse seada õigustatud isikute register ja jätkata eriotstarbelise kütuse värvimisega, märgitakse täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) poolt maaeluminister Mart Järvikule saadetud kirjas.

„Erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi­soodustus on põllu­majan­dus­sektori jaoks väga oluline tugi. Möödunud aastal ulatus eriotstarbelise kütuse soodustuse kogumaht 30 miljoni euroni. Peame väga oluliseks, et soodusmääraga kütuse kasutamine oleks põllumajandustootjatele ka edaspidi võimalik. Süsteemi kestlikkuse tagamiseks tuleb panna piir värvitud kütuse väärkasutusele ja ohjata petturite väljaselgitamisega kaasnevat halduskoormust,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul peab eriotstarbeline kütus põllumajandustootjatele tootmise korraldamiseks vastavalt ettevõtte tegelikele vajadustele kättesaadav olema ka tulevikus. „EPKK ei toeta kindlasti süsteemi muutmist selliselt, et toimuma hakkaks aktsiisivahe tagantjärele kompenseerimine, sest see suurendaks ettevõtete likviidsusprobleeme. Samuti ei toeta koda hektari ja loomühiku põhiste limiitide kehtestamist, sest see on keeruline ja paratamatult ei suudetaks limiitide seadmisel arvestada erinevate ettevõtete eripärade ja muutuvate oludega. Näiteks võib aastate lõikes sademete hulk olla väga erinev ja seetõttu kõigub ka suurel määral kütuse vajadus vilja kuivatamisel,“ lisas ta

Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta, mis on ELi poolt nõutud tasemest üle kuue korra kõrgem määr. „See paneb meie tootjad võrreldes teiste riikide konkurentidega ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, mistõttu peaks erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse tõkestamisest tekkivaid vahendeid ca viie miljoni euro ulatuses kasutatama katteallikana põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise kütuse aktsiisi alandamiseks,“ rõhutab Sõrmus.

EPKK arvutuste kohaselt saaks õigustatud isikute nimekirja loomise ja väärkasutuse lõpetamise järel eriotstarbelise diiselkütuse aktsiisimäära langetada praeguselt 133 eurolt 73 eurole. Lisakokkuhoiu võimalust süsteemile näeb koda ka selles, kui õigustatud isikute nimekiri tekib taotluste alusel ning riigiabi andmisega jätkatakse vaid juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud vaadatakse üle. 2018. aastal lubati MTA andmetel tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit eriotstarbelist kütust, Maksu- ja Tolliameti hinnangul oli eriotstarbelise kütuse väärkasutuse riskiga müük 2018. aastal kokku 13,2 miljonit liitrit ja tekkinud kahju hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.