EESTI ELU

Soomusrong Wabadus jõudis Lätti

Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks ehitatud soomusrong nr 7 "Wabadus" jõudis Lätisse Cēsisesse ja jääb seal külastajatele avatuks kuni järgmise laupäevani, teatas kindral Laidoneri muuseum.

Muuseum-soomusrongiga tähistatakse Lätis 100 aasta möödumist Landeswehri sõjast ja Võnnu lahingus saavutatud võidust.

Cēsises korraldatakse 22. juunil ka Võnnu lahingu ainetel taaslavastus, kus osalevad sõjaajaloo-klubid nii Lätist, Eestist, Leedust kui ka Venemaalt.

Koostöös Läti 100 juubelitoimkonna ja Cēsise linnavalitsusega varustati Wabaduse näitus ka lätikeelsete Vabadussõda ja soomusrongide ajalugu tutvustavate tekstidega, lisaks juba olemasolevatele tekstidele eesti, vene ja inglise keeles.

Sõjamuuseumi direktori Hellar Lill sõnutsi on tore, et sarnaselt saja aasta tagustele ajaloolistele soomusrongidele jõuab ka soomusrong Lätti.

"Juba Lõuna-Eesti peatuskohtades oli rongi uudistamas palju lõunanaabreid. Tore, et Võnnu lahingu 100. aastapäeva paiku saab rongi ja näitusega tutvuda Lätis ja läti keeles," ütles Lill.

Läti 100 programmijuhi Leonarda Ķestere sõnul on lätlastel rongi saabumise üle väga hea meel.

"Soomusrongi saabumine Lätti näitab väga head koostööd kahe riigi vahel ning aitab meil vääriliselt tähistada Läti vabadusvõitluse 100. aastapäeva. Oleme väga tänulikud Eesti kolleegidele ja Eesti Sõjamuuseumile selle väga erilise kingituse eest," kinnitas Ķestere.

Alates aasta algusest mööda Eestit sõitnud muuseum-soomusrongi on seni külastanud üle 35 tuhande inimese, peale soomusrongi Lätist naasmist on see alates 25. juunist külastajatele avatud Tallinnas Liiva jaamas.

1918. aasta Vabadussõjas tegutses kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi, kuid muuseum-soomusrong nr 7 "Wabadus" ei ole ühegi Vabadussõja-aegse rongi koopia. Taasloodud soomusrongi koosseisu kuuluvad suurtükivagun, kuulipildujavagun, dessantvagun ja sanitaarvagun.

Soomusrong nr 7 "Wabadus" valmis riigi 100. sünnipäeva korraldustoimkonna, sõjamuuseumi ja Operaili koostöös. Soomusrongi ja -auto liikumisse Wabaduse teekonnal annavad oma panuse Eesti Raudtee, Kaitseliit, turvafirma USS, kohalikud omavalitsused ja mitmed muuseumid. Vabadussõja ajalugu tutvustava näituse koostas Eesti Sõjamuuseum.

Suveüritused muudavad nädalavahetusel liikluskorraldust

 FOTO: Aigar Nagel

Nädalavahetusel muudavad suveüritused mitmel pool üle Eesti tavapärast liikluskorraldust.

Laupäeval toimub Otepääl rahvusvaheline spordivõistlus Ironman Otepää triatlon ning seoses üritusega rakendatakse riigiteedel suuremahulisi liikluspiiranguid kell 9-19. Kell 9-16 on liiklusele suletud Rõngu–Otepää–Kanepi maantee Otepää ja Kanepi vahel kilomeetritel 18–38.

Lisaks on suletud mitmed väiksemad maanteed Otepääl ja Pühajärve ümbruses. Liiklejana tuleb jälgida tähelepanelikult kehtestatud ajutist liikluskorraldust, reguleerijate märguandeid ning võtta aega liiklemiseks Otepää ümbruse teedel. Ürituse ajal saab liikluskorraldust puudutavat teavet ka infotelefonilt numbril 50 16 506.

Laupäeval ja pühapäeval toimub Võrumaal Vastseliinas XXV Maarahva Laat. Vastseliinat läbivad teed on laadaga seoses nädalavahetusel liiklusele suletud. Kiirusepiirangud on ka Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel alevikuga külgneval lõigul. Autojuhtidel tuleb jälgida ajutist liikluskorraldust.

Viru Ralliga seoses on laupäeval Lääne-Virumaal Viru-Jaagupi ümbruses kiiruskatsete toimumise ajal paaritunnised sulgemised Küti–Aravuse ja Saueaugu–Kantküla maanteedel. Pühapäeval on ralli tõttu kell 12-17.30 liiklusele suletud Mõdriku–Kehala maantee Kehala ringrajast mööduv lõik.

Harjumaal on reedest kuni 18. juuni õhtuni liiklusele suletud Keila–Ohtu maantee Ohtu raba vaheline lõik seoses gaasitrassi ehitusega. Ümbersõit on tähistatud Keila–Haapsalu maantee ja Keila Ringtee tänava kaudu.

Tallinna ringteel Veneküla ja Lagedi vahel tehakse nädalavahetusel betoonpiirde remonttöid, arvestada tuleb liikluspiirangutega töötsoonis.

Pärnumaal Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maanteel Kanaküla sillal 108. kilomeetril paigaldatakse laupäevast esmaspäevani silla deformatsioonivuuke. Üks sõidusuund on sillal suletud ning liiklus reguleeritud eesõigusmärkidega.

Kümme lihtsat nippi, et tööpäeval rohkem liikuda

Pikaajaline istumine töökohal on terviserisk, seostudes näiteks alaselja- ja kaelavaludega, vähenenud liigeste liikuvusega, suurenenud kehamassiindeksi ja vere viskoossusega. Uuringud näitavad, et õhtune treening või nädalavahetuse pikk matk ei korva päev läbi istumist kontoritoolil, kirjutab Tartu Ülikooli tervisekasvatuse lektor ja liikumislabori juhataja Merike Kull, kes kutsub inimesi üles ka tööpäeval end rohkem liigutama.

Kõik me oleme loodud liikuma. Liikumine seostub kehalise heaolu ja vormis olekuga, meeleolu ja vaimse töövõimega. Seda, et liikumine toodab meile head enesetunnet ja on meie tervise seisukohalt väga oluline, on kinnitanud paljud teadusuuringud. Uuringud on ka näidanud, et meist enamiku liikumine ei ole piisav, kuna oleme oma ühiskonnas jõudnud „istuvasse ajastusse“.

Meid ümbritsev töökeskkond pakub palju võimalusi mitte liikuda ning tavapärane orgaaniline liikumine on üha enam kadumas, millest tuleneb ka vajadus teadlikult ette võtta tegevusi vähendamaks istumist toetava keskkonna mõjutusi. Ka vähene liikumine tööpäeva ajal on oluliselt parem kui üldse mitte liikumine.

Mida siis silmas pidada kui olete üks neist, kelle tööpäev möödub suuresti kontoritoolil, kuid soovite seda muuta?

Juba hommikul tasub mõelda, kas enne töölaua taha asumist saaks endale lubada mingitki liikumist. Kui on tööle võimalik tulla jala või rattaga, siis on see suurepärane. Kui mitte, siis teadlikult kaugemale parkimine annab võimaluse väikeseks jalutuskäiguks, mis ei võta ka eriti aega.

Tööle asudes võiks olla üks soovitus, mida järgida: tee istumisest paus vähemalt iga 30 minuti järel või tööta vahepeal seistes. Seistes töötamist toetab töölaud, mis on muudetava kõrgusega. See võimaldab tööpäeval istumisaega lühendada seismisega, mis on juba oluliselt parem kui ainult istumine. Võimalus on ka omada kontoris paari muudetava kõrgusega töölauda, mida saavad kasutada kõik, kellel selleks soovi on. Või on koosolekute ruumis selline laud, mis võimaldab läbi viia ka seisukoosolekuid või vähemalt osa koosoleku ajast seistes – lisaks istumisaja vähenemisele võib väheneda ka koosoleku kestus!

Tasub proovida ka klassikalise kontoritooli asemel kasutada vahelduseks sadultooli või teisi lihaskonda aktiveerivaid toole (nn nihelemistoole), mis on tõeliselt mugavad ja võimaldavad vahepeal kehaasendit muuta. (NB! Siinkohal ei ole mõeldud fitnesspalle, mida ei saa soovitada kontorimööbli asemel.)

Kui on koosolekuid, mis vajavad arutelu paari inimese vahel, tasub proovida ka kõnnikoosolekuid „Kõnni ja kõnele!“. Esmapilgul tundub veidi harjumatu, aga tegelikult vägagi tänuväärne koosolekuvorm. Katsetada tasub kindlasti!

Lõunapausi saabudes tasub kaaluda, kas on võimalik süüa majast väljaspool, et teha väike kõnniring. Liikumisele kulutatud aja kompenseerib liikumisest tulenev erksam enesetunne ja parem vaimne töövõime.

Kui kohvi/teepaus on traditsiooniline osa tööpäevast, siis mõnikord võib seda pausi ühendada ka väikese jalutuskäiguga. Valikuid sobiva taaskasutatava kohvitopsi osas, mida saab kaasa võtta, pakub kaubandus küllaldaselt.

Alati on omal kohal väikesed tööpäeva värskendavad liikumispausid, erinevad venitused ja sirutused, mida võib siis kas täiesti üksi või töökaaslastega ette võtta.

Kui on vajadus suhelda kolleegiga, siis helistamise või kirjutamise asemel mine ise kolleegi juurde.

Üks väga lihtne ja alati töötav võimalus on telefonikõned teha mitte istudes, aga hoopis püsti seistes või veel parem – koridoris või treppidel kõndides.

Ja kui treppideni juba jõudsime, siis võimalusel tuleks eelistada treppe liftile. Trepid on väga tõhusad liikumisaktiivsuse lisamiseks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD