EESTI ELU

Võrokeelne laulu- ja rahvapidu tõi laulukaare alla ligi 4000 esinejat

Foto: Harri A. Sundell

Põlva Intsikurmu lauluväljakul toimus laupäeval võrokeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido, mis tõi laulukaare alla rekordilised 3900 esinejat.

Lisaks Võru- ja Põlvamaa kooridele tuli palju koore ka mujalt Eestist ja välismaaltki. Peo teema oli 'mäng' ning seetõttu hoidsid pidu koos koorilaulude vahele pikitud Vana-Võromaa laulumängud. Mitmekihilise ja üllatusi täis vaatemängulise etenduse ettevalmistustes lõid kaasa lisaks lavastaja Diana Leesalule kunstnikud Marion Undusk ja Martin Mikson, liikumisjuht Ingmar Jõela, nukulavastaja Taavi Tõnisson ja peo vahenumbrite muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ning muusikatoimkond peadirigent Küllike Joosingu juhtimisel.

"Pidu näitas, et mängulisus ja elurõõm on meile abiks kogu elukaare jooksul," ütles lavastaja Diana Leesalu vahetult pärast üritust, "Laulud kõlasid võimsalt ja kogu pidu oli täis võrokestele omast kuraasi."

Esitusele tuli 22 võrukeelset koorilaulu, millest 17 valmisid just selle Uma Pido tarvis. Lauljaid saatis orkester Riivo Jõgi juhatusel ning vürtsi lisas orkester Karmid Torud. Solistidena astusid teiste seas üles Mari Kalkun, Meelika ja Meelis Hainsoo, Contra, Hilje Murel ja Andres Mähar. Kaasa lõid eri põlvkondade tantsurühmad. Pidu lõppes ansambli Kõhukesed saatel peetud simmaniga.

"Igal peolisel, olgu siis parkimistiimis, toitlustusleti taga või rohesaadikuna prügikastide juures, rääkimata koorijuhtidest, lauljatest, tantsijatest, lastekooride saatjatest, vabatahtlikest, loomingulisest meeskonnast, oli peo õnnestumises oluline osa," ütles peakorraldaja Merike Tigas. "See tõi tänupisarad silma."

Uma Pido eelkontsert täitis juba reede õhtul Põlva Maarja kiriku, kus tuli esitusele Põlva kihelkonna rahvaviisidele ja -laulutekstidele loodud teos "Tähemõrsja", mille autor on helilooja Erki Meister. Teose kandsid ette ansambel Miinus Seitse ja mainekad instrumentalistid Jaan Otsa dirigeerimisel.

Võrukeelne rahva- ja laulupidu on suurim üleilmne võrokeste kokkutulek ja seda peetakse alates 2008. aastast. Pidu käib külakorda kahe Vana-Võromaa suurema keskuse, Võru ja Põlva vahel. Esimene pidu peeti Võrus Kubija lauluväljakul, teine pidu oli aastal 2010 Põlvas Intsikurmus, kolmas pidu 2013. aastal jälle Võrus Kubijal, neljas 2016. aastal Põlvas ning 2018. aastal Võrus.

Krimmist pärit sõjapagulane läks Vene juhilubade pärast Eesti kohtusse

Inimõiguste keskus toetab strateegilises kohtuasjas Krimmist pärit Ukraina kodanikku Tõmur Abliazovit, kes sai lubadeta sõidu eest Eesti politseilt 500-eurose trahvi, kuna juhilubade väljaandjaks oli märgitud Venemaa, mida aga euroliit ei aktsepteeri.

Inimõiguste keskuse teatel on sarnase probleemiga nende poole pöördunud kümned sõja jalust pagenud ukrainlased. Kuna Eesti ei tunnista okupeeritud aladel väljastatud juhilube ega ka muid oskusi või haridust tõendavaid dokumente, ei olegi osadel põgenikel võimalik teha oskustele vastavat või erialast tööd.

Sõjast mõjutatud firmad saavad lihtsamalt taastuvenergia toetust

Sõjast mõjutatud firmad saavad lihtsamalt taastuvenergia toetust

Keskkonnainvesteeringute keskusest saab reedeni taotleda toetust Ukraina sõjast mõjutatud tootmisettevõtetele taastuvenergiaseadmete, näteks päikese- või tuuleparkide, jaotus- või põhivõrguga liitumiseks.

Toetuse suurus on kuni 2,25 miljonit eurot ettevõtte kohta. 

Ukraina kriisiabi alusel saab toetust taotleda toomisettevõte, kelle kasumimarginaal oli 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga alanenud ja kellel on põhitooraine või energia ühikuhind on 2022. aastal võrreldes eelneva aastaga tõusnud vähemalt 50 protsenti. Seejuures jääb kehtima toetuse piir 305 000 eurot MW kohta. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kuludest antud abi alusel on kuni 100 protsenti.  

Jätkuvalt saavad KIKist toetust taotleda ka kõik teised ettevõtjad taastuvenergiaseadmete, näiteks päikese- või tuuleparkide, jaotus- või põhivõrguga liitumiseks. See annab neile edaspidi võimaluse nii taastuvelektrit võrku müüa kui ka elektrivõrgust taastuvelektrit soetada. 

Toetuse taotlemiseks ei pea taastuvenergia tootmisseade olema veel valmis, see võib olla planeerimisel või ehitamisel. Samuti saab toetusega katta juba olemasolevate tootmiseseadmete võrguga liitumist. 

Toetusega ei saa katta küll tootmisseadme rajamise kulusid, kuid sellega hüvitatakse taastuvenergia tootmisseadme võrguga liitumiseks vajalike ehitustööde seotud kulud võrguga liitumise tasust. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD