. 
20. novembri seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 6250 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 12,6 protsenti.
Eelmisel nädalal, 14. novembrist 20. novembrini, registeeris end töötuna arvele 284 sõjapõgenikku, selgub töötukassa statistikast.
Töötuna arveloleku lõpetas 82 registreeritud töötut, kellest 34 lõpetas arveloleku omal soovil ja 43 tänu tööle rakendumisele. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 8986 inimesel, neist 6789 puhul tänu tööle rakendumisele.
Ukraina põgenikest on 57,6 protsenti tööd otsimas Harjumaal. Harjumaale järgnesid 10,8 protsendiga Ida-Virumaa ning 9,5 protsendiga Tartumaa.
Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 77 protsenti naised ning 23 protsenti mehed. Vanusegrupi järgi on töötutest 10,9 protsenti 16–24-aastased, 75,2 protsenti 25–54-aastased ning 14 protsenti rohkem kui 55-aastased.
Töötuna arvele võetud Ukraina põgenikest on 62,8 protsendil kõrgharidus ja 12,2 protsendil kutseharidus. Haridustase on täpsustamata 7,5 protsendil ning erialase hariduseta on 17,6 protsenti registreeritud töötutest.
Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim teenindus- ja müügitöötajaid, 19,5 protsenti. Neile järgnevad tippspetsialistid 15,2 protsendiga, lihttöölised 12,3 protsendiga ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 11,4 protsendiga. Töökogemus puudub 13,2 protsendil.
Möödunud nädalal uutest registreeritud töötutest on töötutoetuse saajaid 139 ehk 48,9 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 73,2 protsenti registreeritutest.
Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas esmaspäeval Võrumaal Tsooru rahvamajas Antsla, Rõuge ja Võru valla volikogudele ja kohalikele elanikele Nursipalu harjutusvälja laiendamise plaane ning kinnitas, et riik on valmis kulutama aega ja energiat kõigile sobiva lahenduse leidmiseks.
"Venemaa kallaletung Ukrainale, NATO otsus tugevdada oma idatiiva kaitset ja Eesti kaitsevõime suurendamine on tinginud vajaduse harjutusvõimaluste laiendamiseks ja täiendavate liitlaste vastuvõtuks. Saame kohalike inimeste murest väga hästi aru ning mõistame kaasnevaid emotsioone suurepäraselt, ent peame ka mõistma, et Nursipalu harjutusvälja laiendamine on väga vajalik kogu Eesti julgeoleku suurendamiseks,“ ütles Pevkur ministeeriumi teatel.
Lehekülg 411 / 1963
