Pärast läinudkolmapäevast avalikku arutelu Mõniste rahvamajas on Karisöödi küla kaevanduste saatus endiselt lahti, sest kohalikele elanikele pole suudetud ära põhjendada kaevanduse rajamise vajadust.

Karisöödi külla Peetri jõe äärde seni puutumata looduskaunistele maatükkidele soovitakse rajada Eesti mõistes väga suur, kokku ligi 140 hektari suuruse pindalaga kaevandus. Võrdluseks, praegu Meremäe vallas tegutseva ja kohalikele elanikele peavalu valmistanud Marinova karjääri suurus on kõigest 13 hektarit.

Nii nagu möödunud aastal pärast Kalkahju planeeritava dolokivikarjääri keskkonnamõjude hindamise programmi arutelu, jäi ka läinud kolmapäeval Naha kaevanduse samasugusel arutelul üles küsimus, miks sellist kaevandust üldse vaja on. Naha kaevanduse arendaja, ASi Kiirkandur esindaja Tiit Ploom ütles küll, et Valga–Võru maanteed on kavas remontima hakata, aga maanteeameti info kohaselt on kavas tänavu remontida vaid väike jupp ja selle ehitaja on juba välja selgitatud – see on Teede REV-2. Maanteeameti kinnitusel pole järgneva kolme aasta jooksul Valga–Võru teel ehitustöid kavas ette võtta.

Nii nagu kohalikud elanikud kolmapäeval õigustatult välja tõid, tegutseb sealsamas kõrval Apes suur dolokivikaevandus ja sellest peaks sealse piirkonna vajadusteks jätkuma. Arvestades Karisöödi küla looduslikku puutumata ja kaunist keskkonda pole põhjendatud selle ala ülessonkimine, mistõttu taotletakse seal Peetri jõe maastikukaitseala laiendamist.

Põhirõhk on Eesti tee-ehituses lähiajal selgelt Via Baltical ehk Narva–Tallinna–Pärnu ühendustel ning Tallinna ümbrusel. Lisaks ehitatakse jõudumööda Tallinna–Tartu maanteed.

Võrumaa uute dolokivikaevandajate tegevust võib võrrelda 100 aasta taguste õnneotsijatega, kes asusid Kasaritsa kandis kulda kaevandama. Pole teada, kas kulda saadi, küll on aga teada, et otsingud lõppesid tol korral põllutööde algusega. Nüüd näitavad õnneotsijatele suuna kätte looduskaitsjad, kes kavatsevad kaitsealaga kaevandamisele piiri panna.