Olukorrast kontrolljoonel

• Riigikogu liige Inara Luigas küsis, minister Jürgen Ligi vastas •

1. Miks maksu- ja tolliamet (edaspidi maksuhaldur) ei teostanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ning elektriaktsiisi seaduse täitmist selle rakendamise kuupäevast (1. mai 2004)?

• Tollikontroll on üks maksuhalduri põhitegevusi ja kütuse salakaubavedu on kontrollitud pidevalt. Sõiduautode paakides olevat kütuse ebaseaduslikku edasimüüki on maksuhaldur varasemalt kontrollinud pisteliselt ja teiste meetoditega kui lauskontroll piiril.

Pärast 2012. aasta algust muutus kütusevedu üha massilisemaks, sest Luhamaa tollipunkti kaudu hakkasid lätlased kütuseostu eesmärgil Venemaal käima. 2012. aasta esimeses kvartalis tõusis Luhamaal aasta varasemaga võrreldes Läti registreerimisnumbritega sõidukite osakaal 49 protsendi võrra.

Samuti on pidevalt kasvanud Koidula piiripunkti läbivate sõidukite piiriületuse sagedus – 2012. aasta esimesel poolaastal olid juba üle kolmandiku (1014) kõikidest piiriületustest tekitanud sellised sõidukid, mis ületasid piiri vähemalt 15 korda kuus. Ainuüksi nende sõidukitega veeti kütust standardpaakides Venemaalt Eestisse vähemalt 12 miljonit liitrit. Venemaalt toodud kütuse turu mahust annab aimu muuhulgas ka asjaolu, et piiriäärsetes piirkondades on Eesti poolel tanklaid oluliselt vähem kui Vene poolel. Näiteks on Narvas ainult neli tanklat, samal ajal kui Ivangorodis ja selle lähistel üle kümne. Elanikke on aga Narvas mitu korda rohkem.

Piirikaubandus on välja suretanud osa kohalikust legaal-sest ettevõtlusest, seega riivab kujunenud olukord oluliselt seaduskuulekate ettevõtjate huve. On mõeldamatu, et seaduskuulekad ettevõtjad oleksid võimelised püsivalt tegutsema ebaausas konkurentsiolukorras. Seetõttu peab riik rakendama meetmeid, mis muudaks reisijate poolt sissetoodavate aktsiisikaupadega äritsemise olulisemalt raskemaks, võrreldes praeguse olukorraga. Piirikaubandusest teenitav hõlptulu võib ka demotiveerida osa inimestest endale töökohta otsimast või tegelemast tööjõuturul vajalike oskuste arendamisega. Tekkinud on mitu grupeeringut, kelle tegevuse põhisisu on korraldada „reisijate” toodava aktsiisikauba edasimüüki.

Vähetähtis pole ka see, et Venemaalt toodava aktsiisikauba tõttu jääb riigieelarvesse potentsiaalselt laekumata arvestatav summa aktsiisi- ja käibemaksu ning selle võrra on riigil võimalik tagada vähem avalikke teenuseid.

2. Aktsiisiseaduse § 68 lg 1 sõnastab: „Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba.” Mida tähendab ja kuidas tõlgendatakse sihtkoha mõistet? Millise seaduse alusel tõlgendavad MTA töötajad sihtkohta kui elu- või töökohta?