Rõuge kunstikuur on üks hubasemaid kohti Eestimaal

SUVINE KULTUURITEGU • Suvi on jõudnud taas sügisesse ja tänavu kolmandat suve tegutsenud Rõuge kunstikuuril on jälle aeg oma uksed selleks suveks sulgeda. Paljud kuurikülastajad on kindlasti ilusa käsitöö ja magusate mooside võrra rikkamad ning uute mütside, kinnaste ja sokkidega eesootavaks talveks valmis.

„Rõuge kunstikuur on üks imeline koht. Siin müüakse südamega tehtud asju. Meile meeldib siin olla,” on üks külastaja kirjutanud. Kui Rõuge kunstikuuri külalisteraamatut pikemalt sirvida, leiab sealt palju ilusaid sõnu selle imelise paiga kohta.

Kuur paistab silma oma avatusega – keegi ei käi kellelgi taga ega hinga kuklasse, külastajad saavad ise rahulikult ringi käia ja vaadata. Inimesed on väga külalislahked ja kuuri sisenedes ootab alati ees soe vastuvõtt, mis tekitab kirjeldamatult hea tunde.

„Kolmandal aastal olid meile kõige suuremaks plussiks meie inimesed. Nendeta poleks me seda vedanud, miski ei oleks saanud toimida ilma nendeta! Müts maha nende kõigi ees!” on kuuriperenaine Annika õnnelik selle seitsmese tuumiku üle, kes tänavu suvel kuuritegevuses kaasa lõid. Liina, kes oli tänavu esimest aastat kunstikuuris, räägib, et tema ei kujutaks seda suve ilma kuurita ettegi. „Meeskond tunnetab aina rohkem, et kõigi panus on oluline,” ütleb Annika.

Rõuge kunstikuur on omapäraselt üles seatud, tegemist on väga huvitava ja põneva kohaga. Seal on tegemist-vaatamist kõigile. Suve jooksul toimus kuuris ka palju huvitavaid kursusi ja kunstinäitusi ning Tuuliki Bartosiki ja sõprade kuurikontsert. Inimesed said osa järgmistest kursustest: Aivar Rumvolti keraamika, Tiit Varblase maalikunst, Carmen Küngase paeltikand, Aili Põdra märkmiku köitmine ja niidigraafika, Mare ning Indrek Pressi seebikeetmine ja -tegemine ning Lya Veski kangakudumine. Kord nädalas toimusid kursused ka lastele.

Telgedel kudumine osutus väga populaarseks.  Ja veel – tavaliselt on kunstikuuris sees maalitud, aga sellel suvel käidi Tiit Varblasega vabas õhus Rõuge Suurjärve ääres maalimas. Maalikursuse raames toimus ka oma pere õuekiigu maalimine.

„Kursuste juures püüame oma inimeste potentsiaali ära kasutada. Kui me teame, et mõni Rõuge inimene midagi hästi oskab, siis kutsume ta siia seda teistelegi õpetama,” räägib kuuri perenaine Annika.

Kuuris ringi jalutades võis osa saada erinevatest kunstinäitustest: Tiit Varblase Rõuge õpilaste – Olev Russi ja Epp Margna maalid ning tema enda fotod paadiralli teemal. Lisaks sellele oli seal Aili Põdra lapitekinäitus ja Nartsissa Pooga tekstiili lõputööd.

Tänavu katsetati kuuris ka toitlustusvõimalust, mis päris hästi toimis – paadiralli ajal müüdi pirukaid ja kõike muud head-paremat. Lisaks tegutseb seal kuuriturg või kuidas iganes inimesed seda nimetavad – müüakse kartulit, tomatit, kurki, seeni, mett jne.

„Paljud inimesed satuvad kuuri esimest korda, aga on ka püsikliente, kes teatavad, et nad on varemgi siin käinud, jalutavad ringi ja on rõõmsad ning vaatavad, mis kuuris uut on,” teab Merle rääkida.

Kuuris käivad kõige rohkem just need Rõuge inimesed, kellel on seal maakodu. Nad tulevad sinna akusid laadima ja samuti käivad lapsed, kes on Rõuges vanavanemate juures. Pigem käivad ikka võõrad,” sõnab Annika. „See inimene, kes mujal elab, väärtustab seda siin kõige rohkem,” lisab Lya.

Rohkem on hakanud käima ka nooremaid inimesi, kes tulevad kuuriga tutvuma või sõpradega aega veetma. Viimase kohta teab kuurirahvas nii mitmeidki lustakaid lugusid rääkida. Lya ütleb, et kunstikuuris saab tasuta teatrit, „seda peabki nii võtma, nagu inimene on, pead minema sellega kaasa.”

Kuuri külastavad nii eestlased kui ka välismaalased. Selle aasta kõige eksootilisemateks külalisteks välismaalt olid hongkonglased.

Nakatav isetegevus

Iga suvi käivad kunstikuuris ka erinevad laagrid. Tänavu tehti koostööd Rõuge Ööbikuoru kämpingutega, korraldati kursusi ja loovat tööd.

„Rõõm on sellest, et ka noored on hakanud käsitööd tegema,” lausub Annika. Seejärel lisab: „Meie eesmärk ongi nakatada isetegevuse pisikuga.”

Kunstikuur end otseselt kuidagi reklaaminud ei ole, info levib suust suhu ning täpselt sama on ka kõige muuga – saab üksteiselt häid ideid ja retsepte. See on nagu omamoodi infopunkt.

Rõuge kunstikuur on väga ilus, hubaselt kodune ja eestimaine paik. Üks külastaja on öelnud: „Meenutate esivanemate aegu. Käisin siin vist viimati 25 aastat tagasi koos vanaemaga. Tollel ajal vahetati kaltse uute kangaste vastu. Praegugi tuleb meelde üks roheline lilleline kangas, millest ema mulle ühe seeliku õmbles. Täna tõin siia oma pere. Väga hubane ja nostalgiline olemine.”

„Siin peegeldub kodusoojus ja nobedate naiste silmade päikesepaiste ning muhedate meeste elutarkus. Iga kord Rõugest läbi sõites on meeldiv siin puhata. Kunstikuur lausa tõmbab oma hubasuse ja kordumatusega tagasi. Tuleme järgmisel suvel kindlasti uuesti!” on veel nii mitmedki külalised täheldanud.

„Jätkuvalt on tore, jätkuvalt teeme ikka uksed lahti. Üha rohkem hakkab meeldima. Kõige tähtsam selle juures on heategevus ja see emotsioon, mida sellelt saad,” võtab Annika oma jutu kokku.