Meremäe vallas taas võimukriis

Meremäe valla eelmine võimukriis on vaevu jahtunud, kui juba paistab uus, kus volikogu esimees tunnistab, et on rahvast petnud, ja soovitab nii vallavolikogu liikmetel kui ka vallavalitsusel tagasi astuda.

Ühelt poolt võib Meremäe vallavolikogu esimeest ausa ülestunnistuse puhul kiita, teiselt poolt võib aga küsida, miks ta ise pole volikogu esimehena asjadel silma peal hoidnud? Kui ta ise pole suutnud oma ametis hakkama saada, siis kas saab selles kõiki teisi süüdistada?

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares heidab valla juhtkonnale ette, et pole suudetud teostada vee- ja kanalisatsiooniprojekti. Samas on teada, et projekti õnnestumine seisab arengukava muudatuse taga, mis omakorda on volikogu pädevuses. Tõsi, volikogule peaks tegema vastavaid ettepanekuid vallavalitsus, ent vastutus langeb ikkagi volikogule ja selle esimehele. Kui volikogu ja selle esimees ei suuda ise asjadel silma peal hoida, tuleb neil palgata vallavanem, kes sellega hakkama saab. Nagu nüüd selgub, takerdusid projektid põhiliselt siis, kui volikogu tagandas ametist vallavanem Peeter Sibula. Selle otsuse üks initsiaatoritest oli Arno Vares ise.

Kuigi Arno Vares süüdistab valla tegematajätmistes volikogu liikmeid ja eelmisi vallavanemaid, leiavad tema kolleegid, et hoopis tema ise on osutunud valla arengu piduriks ja peaks seetõttu ise tagasi astuma. Volikogus valmistatakse ette Arno Varese umbusaldamist, mis on omakorda põhjus, miks Vares on hakanud rääkima nii enda kui ka teiste tagasiastumisest.

Valla võimukriisid on ajakirjanduse jaoks atraktiivsed sündmused ja ühelt poolt võiks ajakirjandus sellisele olukorrale justkui takka kiita. Teiselt poolt kisuvad sellised kriisid alla nii valla kui ka kogu piirkonna mainet. Selle asemel et omavahel pidevalt tülitseda ja üksteisele umbusaldust avaldada, võiks mõelda sellele, kuidas edasi minna. Meremäe vald on omale konkursi käigus saanud väga asjaliku vallavanema, mis on osalt volikogu esimehe Arno Varese teene. Nüüd tuleks lasta vallavanemal end näidata.