Roosu talu suur Rosenberg on Aivar

TALUMEES • Kuigi Rosenbergide talu Osulas kasvatab teravilja lausa rohkem kui 300 hektaril, oli meil huvi ka loomade vastu. Kõige muu kõrval pistsime nina isa Aivar Rosenbergi tegemistesse. Põhjus on väga proosaline – Roosu talu peremees Aivar Rosenberg saab homme 50aastaseks.

Töödest-tegemistest

Roosu talus ei saada kuidagi teraviljast mööda, sest päris suur osa sellest kasvatatakse mahedana. Tänaseks on vili võetud. Aivar Rosenbergil ja tema pojal Ivaril on maad kokku 500 hektarit. Niisuguse suurusega maalapp pidi optimaalne olema, et talu saaks ise kasvatada oma teravilja ja pidada loomi.

Teravili läheb osalt ka välismaale müügiks. Silmapaistvalt ilus oli „Sangaste” rukis. Seda kasvas tänavu 30 hektaril. Rukis oli kaks meetrit kõrge ja ka pikim mees võis ennast vilja sisse ära kaotada.

Maad harib Aivar Rosenberg Valtra traktoriga. Veel hiljuti hariti maad lisaks veel Belarusiga, sest karm kogemus Venemaal pani ka Roosu talu edenemisele põõna. Ei saadud edasi areneda ja tuli seedida Venemaal kõrbenud äri. Läks aega, kuid pank andis uuesti laenu, talu sai päästetud ja nüüd on taas jalad all.

Aivar Rosenberg on sedasorti mees, kes veab ennast ka kõige raskemast olukorrast välja. „Aga vaata metssigadest annab jagu saada!” ütleb ta. Viljapõlde laastavate metssigade vastu on inimesed proovinud astuda küll põlluveerele valjult mängima pandud muusikaga, põlluservale ihuhäda tegemisega, riideräbalate riputamisega, kuid suuri põllumassiive Aivar Rosenbergi sõnul sel viisil ei kaitse. Mis siis aitab? „Kaheraudne või vint,” olla ütelnud Aivar Rosenberg paar aastat tagasi ajakirjanik Arved Breidaksile.

Nüüdseks on Rosenbergidel kodutööd väga täpselt paika pandud. Perepoeg Ivar saab üksi traktoritööga hakkama, Aivar ise tegeleb kombainitööga. Muide, ka talu raamatupidamisega saab Aivar suurepäraselt hakkama. Viljaveol on abiks Toftanis töötav perepoeg Alar. Perepojast Ragnarist saab aga pärast biotehniliste süsteemide eriala lõpetamist maaülikoolis pere ainus kõrgelt haritud põllumees. Praegu korraldab ta Võhandu jõel kanuumatkasid. Võhandu kohiseb kohe Rosenbergide talu õue alt mööda. Jõe kaldal on ka saun, kus matkajad ja loomulikult omadki pesemas käivad. Ja üldse on Roosu talu ehitatud nii, et suure peremaja lähedusse mahuvad ära nii lilleklumbid kui ka majandushooned, nii kanuumatkajad kui ka saunatajad ning majja veel suur pere. Ivar elab oma perega veidi kaugemal.

Talu ainsa palgalise mehhaaniku hoole all on tehnika ja hoonete remont. Lammastega aga tegelevad Ivari abikaasa ja talumees Janek Pauluse abikaasa. Tulevikus peaks lambakasvatusse jääma ainult üks töökoht. Uudsena on tallu võetud ka Šoti mägiveised. Neid on esialgu neli, lisaks ka vasikas.

Eelmine sügis tõi muudatusi

Alates eelmise aasta sügisest on Aivar Rosenbergil ka lambad laudas. Suur laut sai lähedal asuvatest vanadest hoonetest tehtud. Ligi 300 lamba jaoks on karjamaa enam-vähem lähedal ja kenasti tarastatud. Kui meie Sulbis käisime ja ka lambaid kaesime, siis istusid pooled lambad kodus päikesevarjus, pooled olid karjamaal. Aivar ütles selle peale, et laudas olijatel on võimalik samuti minna karjamaale, laudavärav on lahti. Aga küsi sa lamba käest, miks ta laudas kükitab!

Lambad on niinimetatud OÜ Tõusev Koit. Kunagi olevat vana karjalauda läheduses niisuguse nimega majand olnud, teadis Aivar Rosenberg rääkida. Igatahes on loomadel oma majand – nende tegemisi, sealhulgas lapsesaamist, jälgivad kevadtalvel inimesed ja ka nende arvukust piiravad kahejalgsed.

Praegu on lambalaudas „Texeli” ja „Suffolki” tõugu uted.

Üsna hiljuti lasti noorte lammaste juurde ka kaks jäära, kelle ülesandeks on lambalaps juurde teha. Lammastel on elu laudas hea, nad on niinimetatud vabapidamisel.

Samamoodi vabapidamisel on juba eespool mainitud Šoti mägiveised. Neile pole erilist peavarju üldse vaja, isegi talvel mitte. Loomad hoiavad omaette, aga Aivari kutsumise peale tulid kohale. Peremehel on alati taskus midagi pakkuda. Ka lammastele andis ta põlluveeres suutäie.

Kus ja kuidas lambaid turustatakse, on enam-vähem selge. Näiteks vajab veel
uurimist lammaste Türki müümine. Sinna saab, muide, elusaid lambaid müüa.

Ei saa ilma kultuurita

Tugev ettevõtlus toetab kultuuri. Aivar Rosenberg on seda alati teadnud. Sellepärast on ta ka tüki maad talust eemal mäe otsas asuvale vanale koolimajale uue hingamise andnud.

Lapsed on majas alati oodatud. Neile on seal isegi magamistoad tehtud. Sulbi vana koolimaja hoitakse elus põllumajandusest saadud tuludest.

Koolimaja on renoveeritud, seal on lisaks peoruumid, külakeskus, toimuvad näite- ja tantsuringid, judoring ning igasugused muud tegemised. Lastele tutvustatakse ajalugu, räägitakse poliitikast jne. Aivar Rosenberg hindab seda kõike.

Aivar Rosenbergi abikaasa Maarika töötab Sõmerpalu vallas haridus- ja kultuuritöö spetsialistina ning on rahvatantsurühmade juhendaja. Kõige paremini tunnevad paljud teda rahvatantsuürituste kaudu. Kes poleks kordki Sõmerpalu vallas Harjumäel peol käinud!

Lõpetuseks võib öelda, et Aivar Rosenbergil on oma tõde: ta leiab, et ettevõtlusega on parim tegelda linnas ja maale jäägu maaressursiga seotud tootmine.

Tegelikult on Aivari poeg Ivar arvamisel, et igaüks tegelgu sellega, mis talle meeldib ja mille edukuses ta kindel on. Näiteks on ta öelnud, et see, mis sobib naabrile, ei pruugi ju kellelegi teisele sobida ja tõi ka näite rapsi kohta. Rapsi kasvatatakse ka Roosul, kuid väga mõistlikult.

Taliviljakülv peaks sellel sügisel hiljemalt 15. septembriks tehtud olema ja jumalik vili rukis juba kolm päeva enne rukkimaarjapäeva (15. august) mullas olema. Nii igatahes püütakse Roosu talus iga aastal teha.