Eestist 2008. aastal pärast aprillirahutusi lahkunud mees ja naine üritasid saada Ameerika Ühendriikidest varjupaika, kuid võimud ei andnud neile seda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nõukogude ajal Eestis sündinud, kuid kohtule räägitu järgi end rahvuselt venelasteks pidavad Viktor ja Jevgenia soovisid asüüli, viidates enda etnilisele ja majanduslikule tagakiusamisele Eestis, selgub USA avalikest kohtumaterjalidest.

Paari mured algasid mehe sõnul tagakiusamisest aprillirahutuste ajal ja järel, kui ta kinni peeti ja politseinikud ta pikali surusid. Veel olla teda politseiauto järel lohistatud, nii et ta selg sai viga. Seejärel veetis ta sarnaselt teiste kinnipeetutega mitu tundi sadama D-terminalis. Järgnenud nädalal kaotas Viktor oma töökoha laohoones, lahtilaskmise põhjust talle ei öeldud.

Ühel päeval olevat tema korterisse ilmunud kolm meest, kes süüdistasid teda teiste venelaste reetmises, sest ta pääses politsei käest kahtlaselt kiiresti vabaks. Puhkes äge vaidlus, mille peale kutsuti politsei. Viktori sõnul keeldusid kohale tulnud politseinikud midagi tegemast ja ütlesid, et "parem oleks, kui venelased üksteist maha lööksid".

Mehed aga Viktorit rahule ei jätnud ja kui ta Jevgeniaga oma ema juurde kolis, ilmusid ka sinna ja vandaalitsesid: loopisid aknaid puruks ja pistsid ukse alla põleva kaltsu.

Peale politsei ükskõiksuse seisnes etniline tagakiusamine mehe ja naise sõnul selles, et ehkki nad on Eestis sündinud, ei saanud nad Eesti Vabariigi kodanikuks, sest polnud keeleeksamil läbi saanud. Puudulik keeleoskus aga ei andvat ligipääsu kõrgharidusele ja paremale töökohale.

USA immigratsioonikohtunik mehe ja naise asüülitaotlust ei rahuldanud, sest "põgenikud" ei suutnud kohtu hinnangul tõendada, et neid taga kiusatakse. Otsust ei muutnud ka apellatsioonikohus. Pealegi oli asüüli taotlenud mehe, tema venna ja ema ning naise tunnistustes hulk vasturääkivusi.

Aprillirahutuste ajal kinnipidamise kohta leidis USA kohus, et see ei olnud otse mehe vastu suunatud jõu kasutamine, vaid seda rakendasid Eesti võimud kõigi selles osalenud meeleavaldajate puhul. Samuti ei suutnud mees tõendada, et Eesti võimud ei soovinud või ei suutnud tegeleda nimetatud kolme ründajaga. Seda enam, et mees ei püüdnud ise kordagi, ka pärast vandaalitsemist, riigilt näiteks politsei kaudu abi saada.

Majandusliku tagakiusamise kohta märkis kohus, et mehe tööst ilmajäämine, võimetus püüelda kõrghariduse poole ja kõrgema palgaga ametit saada ei näita tagakiusamist. Niisiis polnud kohtul põhjust arvata, et mees ja naine oleksid tagakiusatud või peaksid kartma tagakiusamist Eestisse tagasi pöördudes.

Kui uskuda Facebooki, siis elab asüüli taotlenud paar seni endiselt USA-s Ohio osariigis. Eesti Päevaleht püüdis nendega ka ühendust võtta, kuid palvele oma loost rääkida mees ja naine ei vastanud.

Kui palju Eestist lahkunud inimesi on mõnes teises riigis asüüli palunud, Eesti ametlikest andmetest teada ei saa. Politsei- ja piirivalveameti staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talituse juhataja Leen Eenpalu sõnul politseil selliseid andmeid ei ole ega saagi olla. "Varjupaiga menetluses kehtib keeld pöörduda taotleja päritolumaa võimude poole," selgitas ta.