ROBOTLAUT • Möödunud aasta 31. oktoobril ehk siis halloween’i ajal avati pidulikult Võhandu Põllumajanduse Osaühingu nelja robotiga lüpsilaut. See on mõeldud 300 loomale, praegu on laudas 230 lehma. Kõik, kes tookord linti lõikasid ning lauda ehitamisele kaasa aitasid, näiteks pank, PRIA, aga eks loomulikult ka ehitajad võivad rõõmu tunda, sest laut on nii-öelda käima läinud, loomad on harjunud uue elu ja lüpsikorraldusega ning piimaand aina suureneb. Loomakasvatuse juht Ester Plato ja farmijuhataja Birgit Truus olid seda nägu, et 15 000 kg piima päevas kombinaati saata polegi nii kauge tulevikumuusika, nagu võiks arvata. Praegu saadakse vanas suurfarmis 27,6 ja robotlaudas 29 kg piima lehma kohta päevas. Arvestama peab ka sellega, et robotlaudas on 160 lehma esimesel lüpsil ja annavad vähem piima kui teisel või kolmandal lüpsil loomad. Lehm on karjas niinimetatud neli hooaega.

Võib ju tunduda, et mis see laudaelu ikka ära ei ole, kuid tegelikult on süsteem võhikule päris keeruline. Sellest, et lehmad käivad lüpsmas ööpäev läbi, et igaüks teab oma aega, oli meilgi lihtne aru saada. Sinised OÜ DeLaval lüpsirobotid olid kogu aeg töös ja nii see piim tuleb, et ei saa justkui arugi. Ometi on laudainimestel nii päevasel kui öövalvel kogu aeg telefon taskus ja kui tuleb uus vahetus, rändavad ka telefonid uude taskusse.

Vahemärkusega olgu veel öeldud, et robotlaudas on tööl kümme inimest. Ester Plato kiitis neid kõiki ja oli kohe silmnähtavalt rõõmus, et tegemist on noorte tegusate inimestega. „Tundub, et oleme noore ja rõõmsameelse laudakollektiivi kokku saanud,” ütles Ester.

Kui laias laastus laudaelu seletada, siis iga nädal läheb näiteks umbes kuus lehma väiksemasse lauta poegimist ootama. Niiviisi ringiratast see elu loomadel käib, kuni neli laktatsiooni täis saab ja tuleb lahkuda. Kõige rohkem piima annab lehm ikkagi alates teisest laktatsioonist.

Robotlaudas on lehmadel hea. Kas ka vanas laudas elu paremaks muutub, veel ei tea. On palju põhjusi, miks seda raske teha, ja kaugeltki mitte viimasel kohal pole mõned külaelanikud, kes vaid suve maal veedavad. Nende arusaamadesse mahuks maaelu täis idülli ja vaikelu. Ent maal on maatööd ja linnas linna omad ning see on nii juba ammu olnud.