Menu

.      

Korstnapühkija ja ahjumeister ühes mehes koos

Perekond  Kangro maja suur ja ilus ahi  on ka Urmase kätetöö. Foto: JOOSEP AADERAMETIMEES • Üle Kasaritsa Rõuge poole sõita jääb vasakule poole Püssa küla. Kes ei teaks seda edumeelset küla, kus rahvas kokku hoiab, olgu inimene siis noor või vana? Sealt Püssa külast leidsime ka Rõuge korstnapühkija-pottsepa Urmas Hiielaane. Mees on veel noor, aastaid tal 40 ringis ja ta on üks kolmest atesteeritud oma ala mehest Võrumaal.

Kenasti asjakohase kirjaga auto seisis talu ukse all ja Urmas Hiielaan oli oma uhkes korstnapühkija vormis juba ootamas. Mustale vormile andis valgust ja efekti lumivalge rätik kaelas. Nii me kahe autoga sõitsimegi teisele poole Rõuget, et heita pilk Urmase pottsepatööle ning rääkida korstnatest ja nende korrashoiust.

Enda kohta on Urmas rääkinud nii: „Juba poisikesest peale on mulle huvi pakkunud igasuguste asjade meisterdamine ja ehitamine. Isa ja vanaisa kõrval puutusin kokku erinevate ehitustöödega. Pärast põhikooli lõpetamist jätkasin õpinguid Võru tööstustehnikumis ja omandasin seal puidutöötlemise tehnik-tehnoloogi hariduse. Aastaid tegelesin puidutöötlemisega, valmistasin uksi, aknaid, treppe ja tegin keerukaid oskusi nõudvaid eritellimusel mööbliesemeid. Mingil ajahetkel aga tundsin, et pean edasi liikuma, tahtsin areneda ja lausa tekitada oma ellu uusi väljakutseid. Hakkasin erinevates Eesti ehitusfirmades töötades põhjalikumalt omandama erialaseid oskusi. Neid sai lihvitud ka Soomes ja Norras ehitustöid tehes. 2007. aastal tundsin, et olen valmis omal käel edasi liikuma.

Püssa küla korstnapühkija-pott-sepp Urmas Hiielaane. Foto: JOOSEP AADEROlen läbinud erinevaid täiendõppeid ja koolitusi mulle huvi pakkuvates ehitusvaldkondades. Kõik see kokku andis mulle veendumuse, et kui inimesel on tahet mingi asjaga süvenenult tegelda, on ta võimeline omandama ka kõik vajalikud oskused, et oma töös edukas olla.”

Sellest, mis näha ja mida näha ei ole

„Tahan oma praegustele ja tulevastele klientidele pakkuda alati läbimõeldud ja kvaliteetselt tehtud teenust,” on Urmas öelnud ning nendest sõnadest peab ta kinni. Need sõnad tulevad meelde, kui me autod teiselpool Rõuget Kadri Kangro elamise õues kinni peame. Pere on paar aastat tagasi Tallinnast siia kolinud ja neile väga meeldib Rõuges. Urmas on majja suure ilusa ahju teinud ja seda vaatamegi.

Tööriistad vööle ja ... katusele! Foto: JOOSEP AADERPottsepp on Urmas 2010. aastast ja teda kiidetakse kõikjal. Tegelikult on Rõuges kaks suurepärast pottseppa-korstnapühkijat. Teine on Aigar Kuus. Temastki on kirjutatud. Tema sai esimesena Eestis pottsepa kutsetunnistuse. Teisena sai selle Urmas Hiielaan ja paar aastat hiljem sai ta ka korstnapühkija oma. Kummaski ametis pole Võrumaal tööpuudust. Pigem on atesteeritud meeste puudus.

Urmas Hiielaan on vaikne mees ja väikese jutuga, aga eks tõelised töömehed vist olegi sellised. Tehtud ahju patsutas ta õrnalt, justkui seisaks see õhu abil koos. Aga seisis kindlalt ja me saime aru, miks pottsepp oma tööd armastab. Võrumaal on vaid mõned kutsega pottsepad ja vajadusel tuleks nende poole pöörduda. Sama lugu käib ka korstnapühkijate kohta, neid on vaid kolm-neli ja nii kõik tööga koormatud. Tegelikult omab pottsepp ka korstnapühkija pabereid.

Iga kütte- perioodi lõppedes või enne  uue algust  tuleb lõõrid ja korstnad üle  vaadata.  Foto: Joosep AaderIga kütteperioodi lõppedes või enne uue algust tuleb lõõrid ja korstnad üle vaadata. Muide, puhastatud korsten aitab ka küttekulusid kokku hoida. Sügisel tuleb kütteseadmed kindlasti üle vaadata septembrist kuni jõuludeni. Puhastamata korstnalõõrides võib tahm süttida, korsten kuumeneb üle ja tuleõnnetus on käes. Tuleb vaadata, ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates poleks pragusid ning et lõõrid poleks pigitunud ja tahmaluugid oleksid kindlalt kinni. Alati tasub korstnapühkijalt nõu küsida, siis ei eksi ka tema kutsumisega.

Urmas Hiielaan käis Kangro elamises ka korstnat vaatamas ja see oli üks südantsoojendav pilt. Tol hetkel ei mõelnudki, et korstnaid peab pühkima, et ahjud ja pliidid peavad üle vaadatud ning korras olema. Mõttes olid tänusõnad kellelegi, kes hoolitseb, et meil on veel mustas ürbis lumivalge kaelarätikuga mehi ja korstnaid, mida pühkida …{jcomments lock}

20 PÄEVA ENIMLOETUD