KÜSIMUS–VASTUS • Riigikogulaste tänastest vastustest saate teada, kas Eesti lapsed elavad nende arvates hästi või halvasti ja mida laste olukorra parandamiseks veel ära teha annab. Läheneva lastekaitsepäeva puhul küsisime neilt: kuidas teile tundub, kas laste huvid on Eestis piisavalt kaitstud – kui jah, siis mil moel; kui ei, mis on valesti ja mida peaks tegema laste olukorra parandamiseks?

Heimar Lenk (Keskerakond): 1954. aastast tähistatav lastekaitsepäev ja laste õiguste konventsioon tuletavad riikide valitsustele meelde, et neil on kohustus tagada lastele hea elu. Kas Eestis on igal lapsel hea elu? Kahjuks mitte. Ei saagi olla, kui ema-isa teenivad Euroopa Liidu üht väiksemat palka ja ligi 50 000 last ei saa kodus kõhtu täis süüa. Kahjuks peame lastekaitsepäeval rääkima rohkem lastevanematest, kelle heaolu peab ka lastele õnneliku elu kindlustama. Kuidas sa aga seda õnnelikku elu kindlustad, kui inimväärset palka ei maksta ning koos lastega on ema-isa ülalpidamise peale jäänud ka vanaema ja vanaisa, kelle 300eurone pension euroliidu viletsaim on? Oleme vaesed ja peame seda tunnistama. Ka suurem osa Eesti lastest elab Euroopa mõistes alla moodsa maailma normaalset elatustaset. Mõistan, et suur osa lastest elab meil väga hästi ja olen selle üle uhke, kuid Eesti keskmise lapse Euroopa keskmisest elatustasemest madalam heaolu ei lase uhkusel üle pea kasvada. Seni me kõikidele lastele head elu kindlustada suutnud pole.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kui küsida, kas Eestis on hea suureks kasvada, siis vastus on kindlalt „jah”. Meie ühiskond on turvaline, elukeskkond puhas, meil on palju ilusat loodust, riik ja omavalitsused panustavad laste arengusse palju. Kindlasti erineb laste majanduslik heaolu perekonniti. Selleks, et leevendada vaesuses elavate laste olukorda, alustas valitsus vajaduspõhiste peretoetuste reformiga, mis käivitub just lastekaitsepäeval, 1. juunil.
Lastekaitsepäeva eel soovin kõigile peredele rohkem aega teineteise jaoks ja koosolemiseks!

Meelis Mälberg (Reformierakond): Üldjuhul on laste õigused Eestis hästi kaitstud. Meil on heal tasemel tervishoid, haridus ja ka sotsiaalabi. Riigi poolt on põhiõigused tagatud ja võimalused laste arenguks loodud. Loomulikult saab selles vallas alati veel paremini ja veel rohkem teha. Kahetsusväärselt esineb aga ka meil juhtumeid, kus laste huvidega ei arvestata või isegi rikutakse neid. Taolistest juhtumitest tuleb alati ja kindlasti teavitada kohalikku omavalitsust ning vajadusel politseid.

Rein Randver (SDE): Kahjuks on lapsed tihti vaimse ja füüsilise vägivalla ohvrid, laste hoolekandeasutustes on omad probleemid, erivajadustega laste muredele ei osutada piisavalt tähelepanu. Meie peame rohkem tegutsedes lähtuma laste huvidest. Igapäevaküsimustega tegelemiseks ei ole piisavalt vastava eriala inimesi ning nii riigil kui ka rohujuure tasandil tegutsevatel kohalikel omavalitsustel ja teistel partneritel napib vahendeid. Olukorra leevendamiseks oleme teinud ettepanekuid eelnõude näol lastetoetuse kolmekordseks suurendamiseks. Samuti soovisime huvialaringide ja koolilõuna suuremat toetamist riigi poolt. Omavalitsuste eelarvete taastamine on meie üks eelistusi. Kas ettepanekud saavad teoks, näitab eelarve menetlemine sügisel Riigikogus.

Lastest ja nende rõõmudest-muredest ei tohiks rääkida ainult ühel päeval aastas, vaid aastaringselt.

Ülo Tulik (IRL): Laste huvid on kaitstud terves ja tugevas peres. Kahjuks on meil palju peresid, kus üks või vahel ka mõlemad vanemad peavad pere rahuldava sissetuleku tarbeks töötama välismaal, mistõttu side lastega jääb nõrgaks ning see omakorda tekitab lastel olukorra, mida ei saa rahuldavaks pidada. Probleemi saab lahendada eelkõige uute töökohtade loomisega, aga ka sellega, et kaasa võetakse ka lapsed, kui töökoht on kedagi pikaajaliselt kaugele viinud. Tunnustama peab meie kohalikke omavalitsusi, kus on loodud väga head võimalused laste huvihariduse kättesaamiseks, ja õigesti teevad need omavalitsused, kus suuresti on võetud ka kulutuste katmine huviharidusele omavalitsuse kanda. See ei ole mujal maailmas tavapärane ja meil on mõistlik seda hoida, sest vastasel juhul oleks huvihariduse omandamine paljudele kättesaamatu.

Kokkuvõtvalt ütlen, et kõik, mida saab teha pere tugevdamiseks, mõjub positiivselt lastele ja tugev pere tagab eduka riigi.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Meie riigi prioriteedid ei ole paigas, sest olukord laste ja nende kaitse osas jätab väga palju soovida. Meil on palju perekondi, kus lapsi kasvatab ainult üks vanem või ka vanavanemad, sest laste emad ja isad käivad teistes riikides tööl. Eestis elab 60 000 last alla vaesuspiiri ja uuringute järgi läheb palju lapsi õhtul tühja kõhuga magama. Laps on väärtus mitte ainult perekonnale, vaid ka riigile, ja iga meie laps peaks tundma, et tema eest hoolitsetakse.

Linnapeaametis sain midagi laste heaks ära teha, aga opositsiooniesindajana Riigikogus see võimalus puudub. Raha on alati vähe, aga tuleb teha õigeid valikuid. Põlva linnas, mida pikka aega juhtisin, on väga palju laste heaks ära tehtud ja linn on mitmel korral tunnistatud UNICEFi
poolt lastesõbralikuks linnaks. Laste eest hoolitsemine tähendab ka seda, et lapsed sünniksid, ja Põlva linnas on loomulik iive olnud kümme aastat positiivne. Selleks, et midagi laste heaks paremaks muuta, tuleb riigi praegustel võimuerakondadel leida laste jaoks oluliselt suuremaid rahalisi vahendeid, kui neid praegu on eraldatud. Mina sellise Eesti üle uhke ei ole, kus paljudel lastel tuleb tühja kõhuga magama minna.

Kalvi Kõva (SDE): Eesti üheks kõige suuremaks probleemiks on laste vaesus. Õiguskantsler tõi läinud aastal välja, et 2010. aastal elas meil vaesusriskis või absoluutses vaesuses 26 protsenti lastest ehk siis üle 64 000 lapse. Kõige rängemad masuaastad on nüüdseks möödas ja loodetavasti ka see arv praegu pisut väiksem. Ent vaieldamatult on tegu ühe tõsisema väljakutsega poliitikutele.

Sotsiaaldemokraadid (sealhulgas mina) on välja käinud tõhusad sotsiaalpoliitilised ettepanekud, mis on suunatud kõigi laste heaolu tagamisele ja ka sellele, et meie peredesse sünniks rohkem lapsi. Loomulikult tuleb seista nagu Tamme-Lauri tamm lapsetoetuse kolmekordistamise eest. Kui riik maksaks igale lapsele praeguse 19 euro asemel ligi 60 eurot kuus, saaksid vaesemad pered oma lastele rohkem kulutada ja teistes peredes kasvab järgmise lapse sünni tõenäosus. Samuti on tähtis, et igale lapsele oleks tagatud lasteaiakoht ning tasuta koolitoit ja õppevahendid kuni gümnaasiumi või kutsekooli lõpuni. Laste heaolu tagaks ka üksikvanematele ette nähtud toetuste tõus.

Laste kasvatamine ei ole meelakkumine ja naljategu. Müts maha kõigi lastevanemate ees!

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.