Esmalt soovin teist igaühele ilusat alanud aastat. Soovin, et see aasta oleks sama tore ja toimekas, kui oli eelmine aasta Võrumaa jaoks.

Olen tõeliselt õnnelik paari toreda asja üle, mis meil eelmisel aastal korda läksid. Peamised rõõmuallikad on paar head uudist, mis tunnustavad meie inimesi, kogukonda ja kultuuri. Oma traditsioonilised kultuuriüritused tegime vähemalt hindele neli pluss. Sama võib kindlasti öelda ka kehakultuuri- ehk spordikangelaste töö tulemuste kohta ja meie toidulaua katjatel võib see hinne olla isegi väikese miinusega viis. Võrumaa aasta Peterburis läks väga hästi, vaatamata jahedatele murrangutele riikide suhetes. Aasta peaauhinna võitis meie suitsusaun, mis lülitati UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. See on nagu kultuurinähtuste punane raamat, millest ei kao miski, mis ka tegelikult juba kadunud on. Meil pole seda muret vaja tunda, sest saunas saame ju ikka uhkusega käia. Minu enda südant soojendab kõige rohkem kogukonna aktiviseerumine – Võrumaa inimesed on olnud alati tublid ja abivalmid, kuid lõppenud aastal torkas see juba silma.

Südamelähedasena toon esile suvel toimunud aukonsulite Võrumaa-külastuse, mis andis meile suurepärase võimaluse näidata meie inimeste tegemisi ja maakonna ilu. Teisalt olime selle korraldamisega piisavalt õhinas, et seda tuuakse nüüd siin ja seal külaliste võõrustamise eeskujuks. Maakonna jaoks on peamine tulemus see, et saime ise hea tervikpildi, mis seisus meil maakonna ilu on, ja võitsime sadakond sõpra, mis peaks olema tunduvalt etem kui 100 rubla.

Ka betooni- ja graniidikategooriates mõõtes läks Võrumaal mullu päris hästi. Märksõnad on lahingukooli uus hoone, politsei- ja päästeameti uus hoone ning riigigümnaasiumi maja. Lisaksin siia ritta kaks uudist Vastseliinast, kus sügisel avati metsavendade mälestusmärk ja kus teine hea uudis on peagi tulekul – sealne päästekomando ei kao, vaid saab arukate otsuste korral ehk isegi paremaks. Need on kõik märgid, et riik suhtub sellesse piirkonda tõsiselt ja annab Võrumaa arengusse isegi suurema panuse, kui oleksin julgenud loota. Olen tänulik kõigile neile, kelle otsused ja toetus on teinud need muutused võimalikuks.

Maavalitsuse vaatest võin olla rahul arengu planeerimisega. Seda isegi kolmel põhjusel. Esiteks on selge, et Euroopa Liidu rahakraanidest voolab veel mõnda aega elumahla ka Võrumaa viljakasse pinnasesse. Arengukava on justkui veesäng, mis enne tulva tuleb valmis ehitada, et õiged kapsad kastetud saaksid. Arengukava koostamine ongi justkui nende õigete kapsaste kaardistamine ja kokkuleppimine, et need on need õiged. Maakonna vaatest on see nüüd selge ning siht on lihtne – kindlustada siin teiste Eesti piirkondadega võrreldav elatustase ja aidata piirkonnal areneda. Siseministeeriumi eestvõttel on samalaadne kava terve Kagu-Eesti jaoks. Võrumaa osas on kapsapead või eesmärgid suuresti kattuvad.

Nagu teate, on minu eesmärk tuua läbi selle arengu maakonda töökohti – 1000 töökohta, kui täpsem olla. Mure on selles, et neid töökohti veel kusagilt ei paista, kuid hea uudis on see, et kannatus pole veel katkenud. Tänavu valmib maavalitsuse mitmeaastane piiriülese koostöö tulemusena kuue omavalitsuse tööstusalade esimene etapp ning saame alustada nende järkjärgulise väljaehitamise ja investorite toomisega. Ettevalmistustöid on tehtud hullu moodi, ma ei tahaks uskuda, et see ja meie hea asetus kolme riigi kokkusaamiskohas saavad meid lõpuni alt vedada.

Märtsi alguses on valimised, kus ma ise seekord ei kandideeri, mis tähendab automaatselt seda, et suvel mu ametiaeg lõpeb ja Võrumaa saab uue maavanema. Olen lootusrikas, et see saab olema tubli ja toimekas inimene, kes hoolib tõsiselt maakonnast ja selle tulevikust ning on valmis ka nende nimel tööd tegema.

Soovin kõigile särasilmset uut aastat ja püsivat indu oma eesmärkide saavutamisel!