ELU JA KULTUUR

Üle maailma Eestit esindava sajakonna aukonsuli kutsumine Võrumaale ning neile maakonna vaatamisväärsuste tutvustamine on kahtlemata üks suuremaid asju, mis Võrumaa heaks on viimastel aastatel ära tehtud. Seda võib oma mõjult praegusajal võrrelda lauluisa Kreutzwaldi saavutustega paarsada aastat tagasi. Kui mõni külalistest aitab Võrumaale tuua kasvõi ühe investeeringu, on see juba märkimisväärne saavutus.

Polegi suurt vahet, kas kõrgete külaliste Võrumaale saabumise puhul mängis otsustavat rolli maavanema Andres Kõivu initsiatiiv või välisministeeriumi konsulaarametniku Kirsti Anipai ponnistus. Tähtis on see, et külalised said võimaluse näha elu ja olu väljaspool Tallinna. Sest nii, nagu pole New York või Washington kogu Ameerika ega Helsingi kogu Soome, nii pole Tallinn kogu Eesti. Sagedasti peatuvad Eestit külastavad inimesed ainult Tallinnas ning mulje Eestist kujundatakse vaid Tallinna põhjal. Vähesed eestlased soovivad oma puhkust veeta Tallinnas ning võib arvata, et väliskülalised mõtlevad samamoodi. Muu Eesti kohta teatakse lihtsalt liiga vähe.

Rõuge kirikusse neljapäeva õhtul Kait Tamra kontserti kuulama tulnud külalisi pani üllatusest ahhetama Rõuge õpetaja Mait Mölderi jutt, et Tallinna kõrgeima tornikiivriga Oleviste kiriku katus on merepinnast madalamal kui Rõuge kiriku põrand. Nagu välja tuleb, on isegi Rõuge kirik jumalale palju lähemal kui pealinna pühakojad.

Eestit esindavad aukonsulid olid Võrumaast suures vaimustuses ja siinsetest oludest meeldivalt üllatunud, nii on seda suure tõenäosusega enamik Eesti külastajaid, kes seni on põhiliselt ainult Tallinnas peatunud. Eesti riigi järgmiste aastate ülesanne peakski olema külaliste aktiivne ja süsteemne juhatamine pealinnast välja, näiteks Võrumaale. Tallinna külastab aastas ligi kolm miljonit inimest, kellest pooled jäävad linna ööbima. Kui neist kasvõi kümnendik suudetaks näiteks soodsate transpordivõimaluste kaudu Võrumaale tuua, oleks see juba väga suur asi nii külaliste endi kui ka kogu Eesti jaoks.