. 
Valitsus toetas neljapäeval kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoiu projektide nimekirja kogusummas 17,2 miljoni eurot, mille toel saavad rahasüsti 61 teed ja tänavat.
Enamus toetust saavatest projektidest peaksid valmima sel aastal.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul parandab kohalike teede korrashoid vahetult inimeste elutingimusi, soodustab ettevõtlust ning turgutab ehitussektorit. „Kohalikel omavalitsustel on teid, mis vajavad korrastamist, aga tihtipeale jääb oma vahenditest väheks ning remont ootab teadmata tulevikku. Riik on viimase aastaga praktiliselt kolmekordistanud kohalike teede korrastamisse mineva toetuse ning see on osutunud tulemuslikuks- võidavad nii kohalikud elanikud kui ka ettevõtjad," ütles Aas.
Tuge saavate teede ja tänavate nimekiri:
Elva vald (Vaikne ja Puiestee tänav - 350 000 €; Rukki-Pöksi tee - 50 000 €);
Haapsalu (Pullapää tee - 100 000 €; Tööstuse tänav - 100 000 €; Tamme tänav - 800 000 €; Raudtee tänav - 150 000 €);
Haljala vald (Ehituse tänav - 4 500 €; Rutja küla tee - 43 000 €; Veltsi tee - 28 500 €; Noonu-Annikvere tee - 45 000 €);
Harku vald (Uus tänav - 350 000 €);
Jõelähtme vald (Sule tee - 150 000 €; Kuusiku tee - 75 000 €; Kure tee - 250 000 €);
Kihnu vald (Tuletorni ring - 85 785 €; Linaküla ring - 73 815 €);
Kiili vald (Siberi-Sillaotsa tee - 39 700 €);
Kohtla-Järve (Kaevuri tänav - 536 450 €);
Lääne-Harju vald (Paldiski Kadaka-Leetse tee - 3 000 000 €; Rummu Soojuse tänav - 320 000 €; Peetri tänav - 360 000 €);
Lääne-Nigula vald (Österby objektitee - 63 750 €);
Märjamaa vald (Välja tänav - 100 000 €);
Narva (Tuleviku tänav - 304 200 €; Linda tänav - 785 700 €; Malmi tänav - 449 671 €; Vahtra tänav - 100 000 €; A. A. Tiimanni tänav - 100 000 €);
Narva-Jõesuu (J. Poska tänav - 700 000 €);
Põltsamaa vald (Pikk tänav - 324 000 €; Töökoja harutee - 100 080 €; Tööstuse tee - 46 800 €);
Põlva vald (Partsi-Meemaste tee - 115 340 €; Tännassilma-Kadaja tee - 94 900 €; Sooküla tee - 91 542 €; Vastse-Kuuste Tööstuse tee - 62 284 €);
Rakvere (Ilu puiestee - 450 000 €; Näituse tänav - 100 000 €; Teliku tänav - 40 000 €);
Rakvere vald (Sõmeru Tiigi tänav - 91 000 €);
Saaremaa vald (Lagenõmme karjääri tee - 70 000 €; Papissaare tee - 1 000 000 €; Raudtee tänav - 200 000 €);
Saku vald (Kurtna-Vilivere tee - 122 500 €; Tiigi tänav - 70 000 €; Kõrnumäe tee - 110 000 €);
Saue vald (Kungla, Paju, Segu tänav - 100 000 €);
Setomaa vald (Lobotka-Saekaatri tee - 50 050 €);
Tallinn (Jõe ja Pronksi tänav - 1 050 000 €);
Tapa vald (Tamsalu Paide maantee - 100 000 €; Valgejõe puiestee, Leina tänav, Õuna tänav - 385 000 €);
Tartu (E264 lõik, Muru tänav-Narva maantee - 945 000 €);
Tori vald (Põhja tänav - 100 000 €; Randivälja-Võlli tee - 115 500 €);
Türi vald (Vabriku puiestee - 238 000 €);
Viljandi (Tartu-Lossi tänava ristmik - 100 000 €; Leola tänav - 100 000 €; Uus tänav - 1 000 000 €);
Võru (Roopa tänava lõik Sinika-Pikk - 80 000 €; Tallinna mnt T2 Linavabriku - 100 000 €);
Väike-Maarja vald (Kaarma tee - 100 000 €).
Peaminister Jüri Ratas andis neljapäevasel valitsuse istungil ametlikult teada omal algatusel tagasiastumise otsusest, mille tagajärjel astub tagasi kogu valitsus.
„Tänan südamest nii Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, Isamaa erakonda kui ka Eesti Keskerakonda koostöö ja panuse eest, mida oleme valitsuse ametisse astumisest saati teinud. Samuti olen siiralt tänulik kõigile Eestimaa inimestele nende toetuse ning ka vajaliku tagasiside eest, mis on igale valitsusele oluline,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
„Oleme praeguse valitsuse ametiaja jooksul näidanud mitmeid märgilisi saavutusi ja teinud olulisi samme Eesti elu edasiviimisel. Nendeks on näiteks kaks erakorralist pensionitõusu, teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõstmine ühe protsendini meie sisemajanduse kogutoodangust ning loomulikult ka edukad Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi ja taaskäivituskava läbirääkimised. Samuti nõudis meilt kõigilt suurt panust ja pühendunud tööd koroonaviiruse levikust tingitud iseseisvuse taastanud Eesti suurim tsiviilkriis ning kevadel kehtinud esimene eriolukord,“ ütles Ratas.
Ta lisas, et järgnevad kuud ja aastad seavad uue valitsuse ette kaalukad väljakutsed jätkuva tervise- ja majanduskriisi lahendamisel ning kõigi inimeste ja terve riigi elu arendamisel.
Tagasi astunud valitsus jätkab tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud. Vältimatu vajaduseta hoidub tagasi astunud valitsus põhimõtteliste või riigi eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest.
Kolmapäeval teavitas peaminister omal algatusel tagasiastumise otsusest president Kersti Kaljulaidi ja riigikogu.
Põhiseadus annab presidendile aega kuni kaks nädalat määrata peaministri kandidaat ning anda talle ülesanne uue valitsuse moodustamiseks. Neljapäeval kirjutas president Kersti Kaljulaid alla otsusele nimetada peaministrikandidaadiks Kaja Kallas.
Peaministrikandidaadil on omakorda aega 14 päeva, mille jooksul tuleb riigikogule esitada ettekanne tulevase valitsuse moodustamise alustest. Seejärel peab riigikogu otsustama peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Volitused saanud peaministrikandidaat peab seitsme päeva jooksul esitama valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.
Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees.
Lehekülg 999 / 1963
