. 
Statistikaameti andmetel lõppeva aasta alguses kokku 829 meest ja 930 naist, kelle perekonnanimeks oli mõne Eesti linna nimi, kõige enam inimesi kandis Kallaste nime, järgnesid Jõgeva ja Tamsalu.
Perekonnanime Kallaste kandis 300 meest ja 345 naist ning perekonnanime Jõgeva kandis 112 meest ja 117 naist, teatas statistikaameti pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.
Perekonnanimede levikult on Kallaste meeste puhul 149. ja naiste puhul 135. kohal. Tartumaal, kus Kallaste linn asub, on selle perekonnanime esinemissagedus 10 000 elaniku kohta 4,44.
Perekonnanimede levikult on Jõgeva meeste puhul 699. ja naiste puhul 747. kohal. Jõgeva maakonnas elab sama nimega inimesi 10 000 elaniku kohta 1,05, kõige rohkem on neid aga Võrumaal. Keskmiselt on perekonnanime Jõgeva kandja sarnaselt Kallastele 41-aastane.
Kolmanda koha saavutas selles nimekirjas Tamsalu, mis on perekonnanimeks 96 mehel ja 100 naisel. Perekonnanimede levikult on Tamsalu meeste puhul 872. ja naiste puhul 945. kohal. Perekonnanime Tamsalu kandja on keskmiselt 40-aastane.
Tihedalt esikolmiku kannul tulevad Tartu ja Paide, mis on perekonnanimeks vastavalt 154 ja 134 inimesele. Tõelised haruldused on aga selle loetelu lõppu kuuluvad nimed. Kui õnnestub tunda mõnda perekonnanime Kunda või Võru kandvat inimest, siis on see Eesti mõttes erakordne. Mõlemat neist kannab vähem kui kümme inimest. Napilt rohkem on Kärdla (12 inimest) ja Sindi (13 inimest) perekonnanime kandvaid inimesi.
Kõige suurema elanike arvuga Tallinna nime kannab kokku 34 inimest. Perekonnanimede levikult on Tallinn meeste puhul 9535. ja naiste puhul 7009. kohal. Inimene perekonnanimega Tallinn on keskmiselt 37-aastane.
Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab meelde, et 10. jaanuariks peavad kõik raieõigust ja metsamaterjali ostnud või müünud isikud esitama metsatehingute teatise.
Selle aasta kohta käivaid teatisi kasutatakse esimest korda tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks, mis tähendab, et metsamüügist saadud tulu on varasemaga võrreldes oluliselt lihtsam deklareerida, teatas MTA.
"Kahjuks näitab statistika, et paljud jätavad teatise esitamata, näiteks mullu jätsid õigeks kuupäevaks teatise esitamata ligi 2000 füüsilist isikut," ütles MTA maksuauditi üksuse juht Erkki Paulus pressiteates. Deklareerimata metsamaterjali pealt tekkis riigil 2018. aastal maksukahju ligi 2,3 miljonit eurot.
MTA saadab meeldetuletused neile, kes õigel ajal ehk 10. jaanuariks ei ole teatist esitanud. "Kui isik jätab metsatehingud siiski teavitamata ning metsamüügist saadud tulu deklareerimata, tuleb MTA-l esitada lisapäringuid või teha kontrolle," lisas Paulus.
Teatiste alusel müüsid eelmisel aastal raieõigust ja metsamaterjali ligi 3750 füüsilist isikut, kusjuures metsamaterjali maht oli 3,56 miljonit tihumeetrit ja tehingute kogusumma ligi 50 miljonit eurot.
Metsamüüjate osakaal oli suurim Harjumaal 14,7 protsendiga, Võrumaal 11,6 protsendiga, Tartumaal 10,7 protsendiga, Pärnumaal 7,5 protsendiga ja Viljandimaal 5,9 protsendiga.
Metsatehingu teatist saab esitada kas elektrooniliselt e-MTA-s või pabervormil. Teatist ei pea esitama, kui aastas müüdud või ostetud metsamaterjali kogus on alla 20 tihumeetri ning tulu võib kanda otse tuludeklaratasioonile. Samuti ei pea teatises deklareerima puitu, mis on ostetud välisriikidest või mis on juba töödeldud.
Lehekülg 1002 / 1948
