Kange alkoholi aktsiisilangetusest hoolimata pole Läti jaemüüjad hindu veel langetanud, sest nad müüvad endiselt varasema maksumääraga ostetud kaupa, ütles Läti kaupmeesteliidu president Henriks Danusevics, kuid tõi erandina välja poed Eesti piiril.

Danusevics märkis, et jaemüüjad said hakata odavama maksumääraga alkoholi ostma alles 1. augustist, mistõttu on alkoholihind Läti poodides sama püsinud. Erandiks on poed Eesti piiri lähistel, kus kaup müüakse maha kiiremini.

Danusevicsi sõnul ei ole teada, et alkoholitarbimine maksulangetuse järel kasvanud oleks.

"See maksulangetus ei tähenda kindlasti, et inimesed hakkavad rohkem jooma, nagu ennustas tervishoiuministeerium. Alkoholiaktsiisi langetamine annab võimaluse valida kvaliteetsem alkohol või säästa aktsiisierinevuse pealt ja osta muid kaupu. Pikas plaanis läheb populaarsemate jookide hind alla, kui praegune vara maha müüakse," rääkis ta.

Ta lisas, et praeguse seisuga on umbes 90 protsenti alkoholist turul endiselt vana maksumääraga.

Läti seim kiitis 8. juulil heaks kange alkoholi aktsiisi langetamise 15 protsendi võrra. Otsus jõustus augustist.

Madalam maksumäär jääb kehtima järgmise aasta 29. veebruarini.

Keskkonnaettevõte SIA Eco Baltia vide avas Lätis Baltikumi kaasaegseima autorehvide ümbertöötlustehase, mis hakkab aastas utiliseerima üle 6500 Eestis ja Lätis kokku kogutud rehvi. Koguinvesteering tehase ehitusse ulatus 2,6 miljoni euroni.

„Tehase praegune töötlusmaht vähendab aastas õhku paisatud süsihappegaasi 26 600 tonni võrra, mis võrdub 4200 kodumajapidamise aastase elektritarbimisega. Järgmise kahe aasta jooksul plaanime tehase tootmisvõimsust veelgi suurendada, mis võimaldaks seal töödelda kuni 10 000 tonni rehve aastas,“ selgitas SIA Eco Baltia vide direktor Jānis Aizbalts.

Rajatud tehas on varustatud kaasaegseimate turul saada olevate mehaaniliste ümbertöötlusseadmetega. Seadmed vähendavad ja kõrvaldavad võimalikke saasteriske ning tagavad energiatõhusaid ja ökoloogiliselt säästlikke tootmisprotsesse. Tegemist on esimese sellist tüüpi tehasega Lätis ning on ühtlasi üks haruldusemaid Euroopas.

Ümbertöötluse käigus peenestatakse rehvid ribadeks ja suunatakse edasi taaskasutusse: energia saamiseks põletatakse ülejäägid küttematerjalina spetsiaalsetes ahjudes, mis aitab omakorda vähendada fossiilkütuste kasutamist. Protsessi käigus eraldatakse rehvikummist ka metall ja tekstiil ning toodetakse erinevas suuruses kummigraanuleid. Graanuleid kasutatakse toorainena uutes toodetes, näiteks mänguväljakute ja jalgpalliplatside kummikatte või asfaldi ja bituumeni segude jaoks vajaminevate lisaainete tootmiseks. Toodangut on ettevõttel kavas realiseerida nii kohalikul kui ka eksportturgudel.

„Üks ringlusmajanduse nurgakivideks on jäätmete ümbertöötlemine uueks tooraineks. Rajatud tehas saab olema oluliseks investeeringus ka Läti keskkonnaprobleemide leevendamise ja majandusliku arengu seisukohalt. Tehas võimaldab Lätis ja osaliselt ka teistes Balti riikides tekitatud rehvijäätmete utiliseerimist, andes neile uue väärtuse ilma keskkonda või prügilaid koormamata. Lisaks võimaldavad kasutusele võetud tehnoloogiad tulevikus ümber töödelda ka elektrijuhtmeid, mis on üks viimaseid jäätmete ümbertöötlemise suundi Lätis,“ lisas Aizbalts.

„Loodame, et uus tehas võtaks olulise koha rehvide ringluses Lätis ning annaks võimaluse vabaneda aastakümnete jooksul kogunenud kasutatud rehvidest, mida seni ei olnud võimalik teha. Taaskasutamine on tähtis rehviringluse tsükli osa, mistõttu on oluline seda võimalikult palju teha riiklikes ettevõtetes, tagades seeläbi parema läbipaistvuse ja tuginedes vähem välismaistele ümbertöötlustehastele. Suurendades kohalike ümbertöötlusettevõtete võimsust suureneb ka majanduslik aktiivsus,“ selgitas Läti Riikliku Keskkonnateenistuse peadirektor Elita Baklāne-Ansperga.

„Meil on hea meel, et Eco Baltia grupp saab loodud tehasega oma tegevusvaldkonda laiendada. Seni oleme peamiselt tegelenud pakendite ümbertöötlusega ning rehvid on sellele hea lisavaldkond. Taolise tehase vajadust kinnitavad mitmed ebaseaduslikud rehvimäed Läti eri paikades. Nüüd saab need aga ümber töödelda ja uuteks toodeteks muuta,“ rääkis Baltia grupi juhatuse esimees Māris Simanovičs.

Tehases hakatakse ümber töötlema peamiselt Läti ettevõtetelt ja eraisikutelt kogutud rehve, samuti väiksemates kogustes Eestist pärit rehve.

Ettevõttest:

SIA Eco Baltia vide on keskkonnaettevõte, mis osutab jäätmete käitlemise, koristamise ja teede korrashoiu teenuseid, toorainete sorteerimist ja müüki ning rehvide ümbertöötlemist. SIA Eco 2018. aastal ulatus Baltia vide käive 16,35 miljoni euroni. Ettevõttes töötab 290 inimest. SIA Eco Baltia vide on osa Eco Baltia grupist, mis on käibelt suurim keskkonnajuhtimise ettevõtete grupp Baltikumis, tagades täieliku jäätmete käitlemise tsükli kogumisest ümbertöötluseni.