Grossi toidupood plaanib enda esimese Kagu-Eesti suure kaupluse avada juba augusti alguses Võrus, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Toidupood kolib välja oma seniselt Kagukeskuses asuvalt kaubanduspinnalt ja hakkab edaspidi kaupa pakkuma Võru suurima magalapiirkonna keskel, linna läbiva Jüri tänava ääres.

«Kui saame viimaste tööde tähtaegade suhtes lõpliku selguse, saame öelda välja ka kaupluse avamise täpse kuupäeva,» rääkis Grossi kauplusteketi omanikfirma OG Elektra üks juhte Georg Gross. «Plaanime poe avada mõne nädala pärast.»

Grossi toidupood on seni Võrus asunud Kagukeskuses, kus praegu käivad laiendustööd, Kagukeskuse uute rentnike koha pealt on juttu olnud ka Selveri võimalikust huvist.

Georg Gross kinnitas, et senisesse kohta nende pood ilmselt alles ei jää, sest Kagukeskuse arendaja soovis Grossi toidupoega lepingu lõpetada.

Georg Grossi sõnul on Eestis kauplusi väga palju ja konkurents tihe. «Konkurente me siiski ei karda, muidu peaksime oma pillid kotti panema,» lausus ta. «Tuleb kaubandusketti edasi arendada ja kõik lahingud vastu võtta. Eestis enam väga palju selliseid koh ti ei ole, kuhu saaksime oma poe üksi püsti panna. Tuleb lihtsalt tugev olla.»

Ligikaudu 1200-ruutmeetrine hoone läheb maksma poolteist miljonit eurot. Uues poes hakkab töötama 20–25 inimest, paljud tulevad üle seni Kagukeskuses tegutsenud Grossi poest.

Levinud ametikohtade võrdluses on klienditeenindajate, raamatupidajate ja müügiesindajate palgakasv pidurdunud ning taas on hakanud kerkima tarkvaraarendajate palgad.

Aasta võrdluses kasvasid kõige kiiremini sõiduautojuhtide töötasud, mis kerkisid kaheteistkümne kuuga tervelt 21 protsenti, selgus Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee enam kui 9000 osalejaga palgauuringust.

Värske palgaanalüüs näitab, et levinud ametikohtade võrdluses on sõiduautojuhtide brutopalga mediaan, millest pooled töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem, kerkinud 966 eurole. Seda on 21 protsenti ehk 166 eurot enam kui möödunud aastal samal ajal. Palgalisa on enim saanud aga tarkvaraarendajad, kelle töötasule on lisandunud 283 eurot ehk keskmine mediaanpalk on kerkinud 2600 euroni.

259 eurot on tulnud juurde ka müügijuhtide palkadele ja 210 eurot klassiõpetajate mediaanpalkade keskmisele, mis on kerkinud vastavalt 2000 euroni müügijuhtidel ja 1452 euroni klassiõpetajatel.

Üle 100-eurost mediaanpalga kasvu on näha ka sekretäridel-asjaajajatel, sõiduautojuhtidel ning tööstuse ja tootmise oskustöötajatel, palgakasv oli vastavalt 167, 166 ja 146 eurot. 

Märksa tagasihoidlikumalt ehk kõigest kuni kolm protsenti kasvas aastaga raamatupidajate keskmine mediaanpalk, kuhu lisandus 45 eurot, ja kaupluse klienditeenindajate mediaanpalk, millele lisandus 21 eurot. Müügiesindajate palgamediaan püsis aga aasta jooksul praktiliselt paigal 1400 euro peal.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul mõjutas aasta algusest kasvanud alampalk iga viienda töötaja  töötasusid. „Töötajate töötasude muutuste analüüs näitab selgelt, et 1. kvartiil ehk piir, millest 25 protsenti töötajatest teenivad vähem ja 75 protseti rohkem, on kiirelt kasvanud ja seega on madalama palgaga töötajad tunnetanud palgatõusu,“ kommenteeris Kadri Seeder. Samuti lisas Seeder, et palgakasv tuleneb loomulikult ka ettevõtete majandustulemuste kasvust ja ühes sellega kasvanud töötajate tulemustasudest.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas palgatrende kommenteerides, et paljude levinud ametikohtade täitmiseks tuleb tööandjatel töötajaid sisuliselt ka konkurentidelt üle osta, kuna tööturul napib sobivat vaba tööjõudu. „Üleostmise oht on praegusel ajal suurim müügi-, transpordi- ja infotehnoloogia sektorites, kus leidub suur valik tööpakkumisi ning tööandjate avalik palgapakkumine on keskmisest brutopalgast märksa kõrgemal. Näiteks meelitatakse arendajaid tööpakkumistega, kus palk ulatub keskmiselt 4260 euroni ja müügiesindajatel 2989 euroni.“

„Ka sõiduautojuhtidele ja kokkadele pakutavad palgad tööpakkumistel ulatuvad kuni 60 protsenti kõrgemale kui keskmine brutokuupalk, mistõttu tuleb tööandjatel jälgida, et nende töötajate palgatasemed püsiksid konkurentsivõimelistena,“ lisas Henry Auväärt.