EESTI ELU

Harvaesineva haigusega tüdruk saab annetajate toel uue juukseproteesi

Pixabay

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab annetajate toel harvaesinevat autoimmuunset haigust, alopeetsiat põdeva neiu juukseproteesi ostu ning selle soetamisega kaasnevaid reisikulusid kokku rohkem kui 5000 euro ulatuses.

11-aastane Sara Sofia Anoushka põeb harva esinevat karvakasvu häiret nimega alopeetsia ehk juuksetus. Haiguse korral puuduvad inimesel juuksed, ripsmed, kulmud ja muud kehakarvad.

Haigusele spetsiifiline ravi puudub ning seetõttu tuleb leida probleemile alternatiivseid lahendusi. Enamasti kasutavad selle diagnoosiga inimesed parukaid, kuid see ei võimalda neil näiteks sportida, ujuda ja muul moel aktiivne olla. Tänapäeval on sellise diagnoosiga inimestele juuste asendamiseks üks parimaid võimalusi vaakum juukseprotees, mis on disainitud igapäevast aktiivsust arvestades ega piira kuidagi täisväärtusliku elu elamist. Esimese juukseproteesi sai Sara Sofia Lastefondi toel kolm aastat tagasi, kuid nüüd kasvanuna vajab ta uut ja kaasaegsemat.

Tegemist on biomaterjalist juukseproteesiga, mille valmistamiseks kasutatakse 3D-printeriga valmistatud peakuju jäljendit. Selle jäljendi alusel toodetakse kehatemperatuuriga kohanduv ning vett ja higi taluv mütsilaadne põhi, millele kinnitatakse naturaalsed juuksed. Protees liibub vaakumiga peanaha külge ega tule peast ära.

Kahjuks ei ole sellised juusteproteesid veel Eestis kättesaadavad, mistõttu tuleb nende valmistamiseks pöörduda välismaal tegutsevate ettevõtete poole. Sara Sofia pere on leidnud lapsele sobiva proteesi tootja Uus-Meremaalt, 3D-jäljendi selleks saab aga teha Rootsis. Proteesi valmistamine ning sellega seotud transport on väga kallis, mistõttu otsustas Sara Sofiale appi tulla Lastefond, kes toetab juukseproteesi hankimist, kattes nii proteesi valmistamisega seotud sõidukulud kui ka proteesi enda valmistamise kulud. 250 euroga toetab peret selles ka kohalik omavalitsus.

Sara Sofia ema Kadri Krooni sõnul on oluline saavutada ühiskonnas arusaam, et tema tütrega sarnase diagnoosi saanud inimesed vajavad tuge ja mõistmist ning riigi tervishoiusüsteemi toel peaks olema loodud neile tugi, rahalised vahendid ja meditsiiniliste abivahendite ning protseduuride kättesaadavus.

„Praegu on Eestis selle diagnoosiga olukord selline, et inimene saab hea nahaarsti juurde sattudes pika proovide jada järgselt diagnoosi, loeb ise internetist, mis teda ees ootab ja see on kõik. Puudub igasugune toetus, teavitus ja tugi. Selle tulemusena kohtame alopeetsia tugigrupiga liitumise järgselt täiskasvanud inimesi, kes on terve oma elu olnud stressis, kusagil nurgas ja varjanud oma probleemi isegi lähedaste eest. Kahju on, kui inimene peab raiskama oma elu saamata kogeda õnnelikku olekut ja rõõmu, “ lisas tüdruku ema Kadri Kroon.

„Lastefondil on äärmiselt hea meel, et Sara Sofia pere on otsustanud probleemist avalikult rääkida ja sel viisil panna ehk kaasa mõtlema nii riigi tervishoiupoliitika üle otsustajad kui ka avalikkuse. Ühtlasi on meil hea meel, et oleme heade annetajate toel saanud Sara Sofiat juba mitmendat korda toetada,“ lisas Lastefondi strateegiajuht Siiri Ottender-Paasma.

Sara Sofiale on võimalik ulatada abikäsi, tehes ühekordne või püsiv annetus SA Tartu Üikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontole ja märkides selgitusse “Sara Sofia”.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi lastehaiglate juures tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku ligikaudu nelja ja poole miljoni euroga.

Aprillis registreeriti Eestis 1207 sündi

 

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti aprillis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1207 sündi, neist 627 tütarlast ja 580 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 15 paari, neist neli paari poisse, neli paari tüdrukuid ja seitse segapaari.

Algab Euroopa Parlamendi valimiste eel- ja e-hääletamine

FOTO: Aigar Nagel

Alates neljapäevast saab anda oma hääle Euroopa Parlamendi valimistel: kell 9 algab elektrooniline hääletamine ja kell 12 hääletamine maakonnakeskustes.

Maakonnakeskuses on võimalik hääletada 19. mai kella 20-ni sõltumata valija registrijärgsest elukohast. „Igas maakonnakeskuses on avatud vähemalt üks valimisjaoskond, Tallinnas on neid kaheksa ja Tartu linnas neli,“ sõnas riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel. 

Jaoskondade täpsemad asukohad leiab riigi valimisteenistuse veebilehelt https://www.valimised.ee/et/euroopa-parlament-2019/maakonnakeskuste-valimisjaoskonnad.

Elektrooniliselt saab hääletada aadressil www.valimised.ee ööpäevaringselt kuni 22. mai kella 18-ni. Soovi korral võib interneti teel antud häält muuta, hääletades nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel valimisjaoskonnas. Valimispäeval, 26. mail häält muuta ei saa.

Eelhääletamine kõikides valimisjaoskondades toimub 20.-22. maini. „Euroopa Parlamendi  valimistel on avatud 444 jaoskonda, sel perioodil saab hääletada nii oma elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas,“ selgitas Vinkel.

Igas omavalitsuses on vähemalt üks jaoskond, mis väljaspool elukohta hääletamist korraldab. Täpsema info leiab kaardirakenduselt valimised.rahvastikuregister.ee.

Valimispäeval 26. mail saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Valima minnes tuleb kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument, näiteks ID-kaart, pass või juhiluba. Valijakaarti kaasa võtma ei pea.

Euroopa Parlamendi valimistel saavad hääletada Eesti kodanikud ja siin alaliselt elavad ning hääletamiseks soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Üle Eesti on üks ringkond, mis tähendab, et valida saab kõigi 66 kandidaadi vahel.

Välismaal saatkondades toimunud hääletamine lõpeb täna, seni on valiku langetanud veidi üle 600 valija.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD