Päikese tervistava mõju saamiseks ei pea oma nahka ära kõrvetama, piisab mõnekümnest minutist õues viibimisest, märgib terviseamet. 

Organismi jõuvarude taastamiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest – pole vaja lõputult rannas või õuemurul praadida. „Sõltuvalt naha tüübist piisab päevas 10-20 minutilisest viibimisest päikese käes, et tagada vajaliku koguse D-vitamiini sünteesimine,“ ütles Natali Promet, kemikaali ja tooteohutuse büroo peaspetsialist.

Suve algul ei tohiks inimesed otsese päikesekiirguse käes paljalt viibida järjest üle paarikümne minuti. Kui aga ees seisab tõesti pikem päikese käes viibimine, on soovitav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit.

Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust vahendis iseloomustab kaitsefaktor ehk SPF. See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks kreem SPF faktoriga 50+ on nahka väga tugeva kaitsva toimega.  Heledanahalised peaksid eelistama tugevama kaitsega kreeme. Esimeste päevitamiste ajal tuleks nahale määrida tugevama kaitsega kreemi.

Toote õige kasutamine on täpselt sama oluline kui toote väljavalimine. Näiteks saadakse päikesekaitsefaktoriga märgitud kaitse kätte juhul, kui nahale kantakse kaks milligrammi ruutsentimeetri kohta, seega võib kogu keha katmiseks vajalik kogus ulatuda kolmandikuni väiksemast kreemipudelist. Lisaks tuleb seda kogust korduvalt nahale kanda.

Kindlasti vajavad päikesekreemi ka lapsed, sest lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Lapsed ei oska ise ennast päikese eest kaitsta, nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. Lastele tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 15-st.

Kuid päikesega liialdada ei tohiks ka end kreemidega kaitstes. Tuleb endale aru anda, et ükski päikesekaitsetoode – ükskõik kui efektiivsena seda reklaamitakse – ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt.  Ebapiisava päikesekaitsega seonduvad tõsised ohud tervisele, sest liigne päevitamine tekitab nahas muutusi, mis viivad naha enneaegsele vananemisele. Samuti on oht nahavähi tekkeks.

Päikesepõletuse nähud arenevad nahal välja mõne tunni möödudes. Kergema põletuse korral on nendeks punetav, kuumav, valulik ja kuiv nahk. Raskema päikesepõletuse korral areneb lisaks eelnevale juba välja ka naha turse, nahale võivad tekkida villid.

Kerge päikesepõletus paraneb iseenesest kolme-nelja päevaga. Vahel võib tekkida ka peenetäpiline lööve ja hiljem naha irdumine. Raskemast päikesepõletusest taastumiseks võib kuluda mitu nädalat, nahale võivad esmalt jääda ka villidest tingitud armid, mis enamasti küll iseenesest taanduvad aja jooksul. 

Päikesepõletuse korral esmaabiks tuleb nahka korduvalt jahutada jaheda veega või külma vee mähisega. Nahka jahutades ja keha pestes ei ole soovitav pidevalt kasutada seepi ega muid pesuvahendeid, sest need kuivatavad nahka veelgi. Apteegis ja kosmeetikapoes on küllaga saadaval põletikuvastaseid ja nahka rahustavaid tooteid, mida tasub õrna naha omanikel suvehooajaks endale koju varuda.