. 
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul jõuab palgasaaja ostujõud praeguste prognooside järgi eelmise aasta tasemele alles 2026. aastal.
"Palgakasv kiirenes teises kvartalis 10 protsendini. Palgakasv oli viimati kahekohaline enne viimast suurt majandus- ja finantskriisi 2008. aastal," kommenteeris Elmik pressiteates.
Keskmine palk tõusis tema sõnul suhteliselt kiiresti kõigis valdkondades. "Kõige rohkem kerkis töötasu majutuses ja toitlustuses. See valdkond on nautinud erakordselt head suve. Keskmine palk suurenes märgatavalt ka tööstuses, kus on käibe kasv seni samuti tugev olnud," tõi ökonomist välja.
Hinnad tõusid palkadest aga kaks korda kiiremini. "Üksikutes valdkondades kasvas keskmine palk siiski hindadega samas tempos või isegi rohkem – näiteks paberitööstuses, teaduses, reklaaminduses ja büroohalduses," märkis Elmik.
Palgakasvu taga on tema hinnangul ettevõtete kiire käibe kasv, tööjõupuudus, alampalga tõstmine ja töötajate poolne surve, kes ei soovi elatustaseme langust nii kiire hinnatõusu tõttu.
"Ukrainlased on tööjõupuudust leevendanud vähe. Siiani on töötukassa kaudu töö leidnud ligi 4000 sõjapõgenikku. Rakendust otsib veel 5000 ukrainlast," nentis Elmik.
Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 10 protsendi võrra. Järgmisel aastal aeglustub palgakasv 7,5 protsendini.
"Kiire hinnatõusu tõttu väheneb keskmise palgasaaja ostujõud sel aastal ligi kümnendiku võrra. Järgmisel aastal peaks keskmine netopalk taas hindadest kiiremini kasvama. Sellele aitab kaasa tulumaksuvaba miinimumi tõus," lisas ökonomist.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 1,4 protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil; kohalikul turul vähenes ehitusmaht 1,8 protsenti.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid ligi 1,1 miljardi euro eest, sellest hooneid 697 miljoni ja rajatisi 382 miljoni euro eest, teatas statistikaamet. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 8 protsenti vähem ja rajatisi 14 protsenti rohkem.
Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg jätkuvalt mõjutatud kiirest ehituskulude kasvust. "Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem ehitati nii uusi hooneid kui tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Rajatiste puhul kasvas ehitusmaht eelkõige remondi- ja rekonstrueerimistööde tõttu, väikest kasvu näitas ka rajatiste uusehitus," täiendas Sinisaar.
Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7 protsenti. Välisriikides ehitati rohkem nii hooneid kui rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 5 protsenti, aasta varem 4 protsenti.
2022. aasta esimese poolaastaga suurenes ehitusmaht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5 protsenti. Tänu edukale aasta algusele jäi 3 protsendiga plusspoolele ka hoonete ehitus. Rajatisi ehitati kümnendiku võrra rohkem.
Lehekülg 452 / 1945
