. 
.
Möödunud aasta laekus riigile maksutulu üldiselt oodatud mahus, kui nii alkoholi-, kütuse- kui ka tubakaaktsiisi laekumine oli siiski riigieelarves kavandatust väiksem.
Mullu tasuti keskvalitsuse makse 0,4 protsenti rohkem, kui riigieelarvega aastaks kavandati, seejuures kasvas maksutulu võrreldes 2017. aastaga 8,7 protsenti. Sealhulgas 2018. aasta detsembris tasuti makse 695,5 miljonit eurot ehk 0,4 protsenti vähem kui 2017. aasta samal kuul, teatas rahandusministeerium.
Sotsiaalmaksu tasuti 2018. aasta eest kokku 3,06 miljardit eurot, mis ületas eelarvega kavandatut 3,9 protsenti. Ülelaekumine oli 115 miljonit eurot ja see oli tingitud eelkõige hõive ja keskmise palga oodatust kiiremast kasvust.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Ilmateenistuse prognoosi järgi on ees ootamas plusskraadidega ja päikeseline nädalalõpp.
Reede öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab veidi vihma või lörtsi ja on udu. Puhub lääne- ja edelatuul 5-10, põhjarannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +3 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 5-10, põhjarannikul puhanguti 12-15 m/s. Sooja on 2-5 kraadi.
Laupäeva öösel on pilves selgimistega sajuta ilm. Puhub edela- ja läänetuul 4-10, hommikuks tugevneb rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +3 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edela- ja läänetuul 6-11, saartel ja rannikul puhanguti 15-17 m/s. Sooja on 3-6 kraadi.
Pühapäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub loodetuul 6-10, põhjarannikul kuni 13, puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni +2 kraadi. Päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub loodetuul 6-10, põhjarannikul kuni 13, puhanguti 18 m/s, pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +4 kraadi, õhtul langeb.
Eesti elanikest 77 protsenti peavad igapäevaseid elamiskulusid liiga kõrgeteks, samas meelelahutuse, isiklike hobide ja huviringide hinnatõusu inimesed ei taju, selgub uuringufirma Faktum-Ariko küsitlusest.
Oluliselt ei erine see hinnang emakeele, soo või elukoha järgi.
Elamiskulude järel peetakse kõige kõrgemaks üüri ja kodulaenuga seotud kulusid, mida peab liiga kalliks pea iga teine Eesti elanik. Kauplustes müüdavate rõivaste ja jalanõude hindasid peab liiga kalliks 48 protsenti, autoliising ja autoga seotud kulusid 42 protsenti vastanutest.
Statistikaameti andmetel kallines eelmise aastaga elekter 16, küttepuud 23, bensiin 12 ja diislikütus 10 protsenti.
Hinnatõusuga on kaasas käinud ka palgakasv, mis omakorda on tõstnud paljude pakutavate teenuste ja toodete hindasid. Nii ka meelelahutuse hinda, aga seda inimesed ei taju või ei olda selle hinnatõusu suhtes nii tundlikud. Meelelahutuse, isiklike hobide ja huviringide hinnatõusu on tajunud vaid neljandik Eesti elanikest, samas kui kinopilet on kallinenud aastaga tervelt 35 protsenti. Reisimist peab kalliks vaid kolmandik elanikest. Keskpanga andmetel puhkavad ja reisivad eestlased järjest rohkem, kulutades eelmisel aastal välismaal reisimisele kokku miljard eurot.
Eestlaste tarbimisharjumusi ja rahalisi kulutusi käsitleva uuringu viis läbi uuringufirma Rait Faktum-Ariko. Oktoobris kahe nädala vältel läbiviidud uuringus osales 511 inimest üle kogu Eesti vanuses 18-74 eluaastat.
Kagu-Eesti piirkonna kitsaskohtadeks on suhteliselt kiire rahvaarvu kahanemine, võrdlemisi madal elanike sissetulek ning tagasihoidlik majandusareng – olukorra muutmiseks ja piirkonna arendamiseks plaanib riik käiku lasta erinevaid toetusmeetmeid.
"Kagu-Eesti on tuntud piirkonnana, mis väärtustab oma kultuuri ja head looduskeskkonda. Samas peab see tegelema mitmete probleemidega, millega piirkonnal on üksi raske hakkama saada – palgad on väikesed ja elanikud kolivad piirkonnast ära," ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. "Seetõttu oleme koostamas Kagu-Eesti programmi ning paika pannud peamised toetussuunad. Soovime toetada ettevõtluse arengut ja koostöös omavalitsustega toetada spetsialistide eluaseme korrastamist. Lisaks soovime kaasa aidata piirkonna mainekujundusele."
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas 1. veebruari käskkirjaga Setomaa arenguprogrammi korra.
Tamme sõnul on programmi eesmärk aidata kaasa Setomaa arengule ning elujõulisuse säilitamisele. „Selle abil toetakse ettevõtluskeskkonna arengut, aidatakse kaasa piirkonna turundamisele ja tuuakse esile Setomaa kultuurilist ja looduslikku eripära, mis on vaid sellele piirkonnale omane arenguvõimalus,“ lisas Tamm.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Lehekülg 6 / 1771
