. 
.
Veterinaar- ja toiduameti poolt mullu läbiviidud Ameerika haudmemädaniku seire käigus osutus AHM-eoste suhtes positiivseks 180 proovi, kirjutab saarte Hääl.
Kuivõrd Ameerika haudmemädanik on väga nakkusohtlik ja mesilasperede jaoks äärmiselt fataalsete tagajärgedega haudmehaigus, peavad Eesti mesinduse koostöökogu ja Eesti mesinike liit olukorda väga alarmeerivaks ja murettekitavaks.
Mesinike hinnangul tooks taudipuhang kaasa probleeme kogu riigile, sest tolmeldusteenuse säilimine meemesilaste abil on olulisel kohal meie toidujulgeoleku tagamisel
Eile lõppes Võrumaal Vihtla järvel kaitseväe lahtiste kalapüügimeistrivõistluste esimene etapp, mille võitjaks tõusis individuaalarvestuses vanemveebel Tauno Tuul, võistkondadest oli parim õhuväe lennubaas. PILDIGALERII
17.-18. jaanuaril Vihtla järvel toimunud talvisest kalapüügivõistlusest võttis osa 22 võistlejat kaitseväe toetuse väejuhatusest, 1. ja 2. jalaväebrigaadide erinevatest üksustest, õhuväest, küberväejuhatusest ja Kaitseliidust.
Individuaalarvestuses võttis napi võiduTauno Tuul lennubaasist, kes püüdis kahe päeva jooksul kokku 1342 grammi kala. Paremuselt teise tulemusega lõpetas toetuse väejuhatusest veebel Ruslan Pantepajev, kes püüdis1164 grammi kala ning kolmanda koha saivanemveebelJaanus Sommermann lennubaasist 894 grammi püütud kalaga. Kõigi võistlejate peale püüti kahe päeva jooksul kokku ligi 13 kilogrammi kala.
Võistkondlikus arvestuses võidutses sel korral õhuväe lennubaas, mille kaks võistkonda kindlustasid paremusjärjestuses kaksikvõidu. Kolmandale kohale tuli toetuse väejuhatuse võistkond.
Võistlussarja teine etapp toimub mais Valgamaal Väike-Emajõel ning kolmas etapp juulis Läänemaal Kasari jõel. Kolmanda etapi lõpus selgub kaitseväe meister ning Eesti suvistel Balti sõjaväespordimängudel Leedus esindavad võistlejad.
Sotsiaalministeerium saatis avalikule arutelule uuendatud kuni 18-aastaste laste tervise jälgimise juhendi kavandi, milles pannakse senisest enam rõhku ennetusele, laste terviseprobleemide varajasele märkamisele ning ema ja vanemluse toetamisele.
Seni kehtiv laste tervisekontrolli juhend valmis 2009. aastal. Suur osa sellest sobib endiselt kasutamiseks, kuid seda on täiendatud ajakohaste tõenduspõhiste soovitustega, et aidata nii tervishoiutöötajaid kui ka lapsevanemaid laste tervisele parimate otsuste tegemisel, teatas sotsiaalministeerium. Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul loob laste terviseprobleemide ennetamine ja varajane märkamine tugeva vundamendi kogu edasiseks eluks.
"Varase märkamise ja õigeaegse sekkumisega on võimalik laste ja perede elukvaliteeti ja hakkamasaamist oluliselt parandada," ütles Sikkut. "Pere jaoks on tervisemure korral esmane kontakt perearst või -õde. Seepärast tugevdame järk-järgult peremeditsiini, laiendades perearstide ja -õdede pädevusi, suurendades rahastust ning investeerides nende töökeskkonna parandamiseks. Möödunud aastal ministeeriumi, haigekassa, haiglate ja lastearstide sõlmitud kokkulepe näeb ette, et ka pediaatriline abi peab olema igas maakonnas kättesaadav ning seda arvestatakse edaspidi rahastamisel."
Juhend hõlmab kuni 18-aastaste laste tervisega seotud riskide ennetamise meetmeid. Uuendatud on visiitide läbiviimise sagedust, kohta, toitumisega seotut, põhjendatud uuringute tegemist ning koolis õpilaste tervisekäitumise hindamiseks ja varaseks märkamiseks tehtavat. Lisaks on juhendis täpsustatud puusaliigeste, silmade ja nägemise, kuulmise kontrolli ning kognitiivsete oskuste hindamist, vanemlike oskuste toetamisvõimalusi.
"Laiapõhjalises koostöös valminud juhendi eesmärk on võimaldada kõikide Eesti laste tervise jälgimist ühetaoliste reeglite alusel - lapse ja tema pere keskselt, järjepidevalt, piirkondlikus tervisekeskuses ja koolis, sõltumata lapse elukohast, sotsiaalsest taustast või vanemate majanduslikest võimalustest," lisas Sikkut.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on lapse probleemide varaseks märkamiseks ning lapse muredest aru saamiseks oluline vanemlike oskuste arendamine, millele nüüd ka juhendis enam tähelepanu pööratakse.
"Riiklikul püsirahastusel on väikelaste vanematele suunatud vanemlusprogramm "Imelised aastad", mille kaudu pakutakse lastevanematele tuge laste kasvatamisel. Vanemlusprogrammides osalenud lapsevanemate kogemused näitavad, et mida paremini oskavad vanemad erinevate olukordadega toime tulla, seda õnnelikumad ja tervemad on lapsed," märkis Iva.
Juhendi koostas erialaspetsialistide grupp, kuhu kuulusid lastearstide, perearstide, pereõdede, kooliõdede, ämmaemandate, lastekaitsetöötajate, kliiniliste psühholoogide, lapsevanemate, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajad ning teiste erialade eksperdid.
Lastearstide seltsi presidendi Ülle Einbergi sõnul on tal lastearstina väga hea meel nii olulise laste tervise jälgimist puudutava dokumendi valmimise üle.
"2016. aasta riigikontrolli audit näitas, et lapsed käivad tervisekontrollides ebaregulaarselt, laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning nad ei jõua õigeaegselt ravile. Me teame, et regulaarsed tervisekontrollid on üliolulised ja neid tuleb teha lapseea erinevatel arenguetappidel selleks, et varakult avastada kõrvalekaldeid lapse arengus, diagnoosida haigusi ja vajadusel suunata lapsi edasi lastearsti vastuvõtule ning jälgimisele," ütles Einberg. "Loodan väga, et juhend aitab perearste ja -õdesid nende igapäevatöös. Juhendiga peaksid tutvuma ka lapsevanemad, et saada teada, millal lapsega tervisekontrolli minna. Paljusid haigusi saab ennetada või varase avastamise korral välja ravida."
Juhend on mõeldud kasutamiseks nii perearstidele ja -õdedele, lastearstidele, ämmaemandatele, koolitervishoiutöötajatele, psühholoogidele, lapsevanematele kui ka sotsiaaltöötajatele – seal hulgas lastekaitsetöötajatele.
Perearstide seltsi juhi Le Vallikivi hinnangul on kõige tähtsam inimene lapse elus tema vanem, kelle mõju lapse tervisele ja arengule on ülisuur.
"Üks selle juhendi eesmärkidest on anda ka lapsevanematele kindlustunne, teadmised ja oskused selleks, et meie lapsed kasvaksid terveteks ja tugevateks," selgitas Vallikivi. "Tervishoiutöötajatel on märkamise ja toetamise näol tervete laste kasvatamises abistav roll."
Juhend rakendub järk-järgult kuni aastani 2021. Perearstide meeskondadele on plaanis koolitused. Paralleelselt on uuendamisel koolitervishoiutöötaja tegevusjuhend ja kavas on ka pereõe tegevusjuhendi kaasajastamine.
Eesti Õlletootjate Liidu poolt koondatud andmetel müüdi möödunud aastal Läti piiril õlut võrreldes 2017. aastaga 50 protsenti enam, siidreid ja long-drinke müüdi samas tunamulluse aastaga võrreldes 2,2 korda ehk 120 protsenti rohkem.
Liidu poolt kokku koondatud müügitulemustest nähtub, et 2018. aastal müüdi Läti piiril õlut kokku 27,1 miljonit liitrit, aasta varem oli vastav number 18,1 miljonit liitrit. Siidreid ja long-drinke müüdi liidu andmetel mullu 5,1 miljonit liitrit, samas 2017. aastal müüdi neid 2,3 miljonit liitrit, teatas õlletootjate liit.
"Need numbrid näitavad, et aastaga on piirikaubanduse kasv olnud võrreldes varasemaga taas märkimisväärne. Eriti drastilised on need numbrid võrreldes kogu Eesti sisemaal asuvate kaupluste müügiga. Nimelt müüdi 2018. aastal sisemaal õlut 66,4 miljonit liitrit, seega lõunapiiri müük moodustab 41 protsenti õllede sisemaa müügist. See on konkurentsitult suurim piirikaubanduse näitaja kogu Euroopa Liidus," kommenteeris liidu tegevjuht Peeter Võrk näitajaid.
"Ühtlasi kinnitavad müüginumbrid juba möödunud aastal prognoositut, et kingime aastas rohkem kui 100 miljonit eurot maksuraha Läti riigile," lisas Võrk.
Eesti Õlletootjate Liit on joogi-ja õlletootjate katusorganisatsioon, mis esindab Eesti suurimaid õlle- ja muu lahja alkoholi tootjaid. Liidu müügistatistika on kogutud liikmesorganisatsioonidelt.
Viimasel viiel aastal on Eestis registreeritud 80 perevägivallaga seotud tapmist-mõrva või nende katset, märgin sotsiaalministeeriumi ajaveeb.
Kui 2011. aastal kasvas perevägivald 17 juhul inimelu nõudnud või katse staadiumisse jäänud kuriteoks, siis 2012. aastal oli selliseid juhtumeid 20, 2013. aastal 19, 2014. aastal kümme, 2015. aastal samuti kümme, 2016. aastal üheksa ning 2017. aastal 14.
Väärkohtlemist paarisuhtes esineb uskumatult paljudes eludes. Isegi kui jätta kõrvale vaimne vägivald, on statistika ehmatav: iga kolmas naine Eestis on kogenud füüsilist vägivalda alates 15-ndast eluaastast. Igal aastal registreerib Eesti politsei tuhandeid juhtumeid, kus meespartnerid ründavad enda naist, märgib sotsiaalministeeriumi ajaveeb.
Ühe pereliikme surmaga lõppenud lähisuhe on sageli korduva vägivalla lõpptulemus ja halbade olukordade kokkulangemise jada. Perioodil 2012-2014 registreeriti Eestis 23 tapmist või mõrva, mis toimusid elukaaslaste või endiste elukaaslaste vahel. Nelja juhtumi puhul olid lapsed samas eluruumis, kus toimus tapmine. Neli poega mõrvasid oma ema.
Kuritegude analüüs tõi välja, et enamikel juhtudel nimetati kuriteo põhjusena olmetüli ja armukadedus. 61 protsendil juhtumites oli vägivallatseja varasemalt vägivaldselt käitunud, vaid viiel inimesel ei olnud varasemalt mitte mingit kokkupuudet politseiga. Püsivaid ja raskeid tervisekahjustusi tekitasid vägivallatsejad kannatanutele sellel perioodil kokku 35 juhtumis.
Juhtumites, kus naine tappis enda meessoost partneri, olid naised sageli pikaajalise vägivalla ohvrid. Juhtumite süvaanalüüs näitab seda, et naiste vägivald on tihti vahend enda ja laste kaitseks või katse lõpetada pikka aega kestnud vägivald.
Lehekülg 15 / 1771
