. 
.
Kauplusekett Selver lühendab 24. veebruaril kaupluste lahtiolekuaegu kuni kolme tunni võrra, kõik kauplused üle Eesti avatakse kell 9 ja suletakse kell 21.
AS-i Selver juhatuse liikme Kristi Lombi sõnul saavad nõnda pikema tööajaga kaupluste töötajad varem koju perede juurde. "Peamine ostuaktiivsus langeb pühapäevasel riigipühal päeva esimesse poolde, mistõttu tõotab õhtu tulla tavapärasest rahulikum," ütles Lomp pressiteate vahendusel.
Lomp lisas, et ka klientidele on üle-eestiline kaupluste lahtiolekuaegade ühtmoodi lühendamine mugavam ja arusaadavam.
Selveri teatel on mitmel aastal kaupluste lahtiolekuaegade lühendamine aidanud kaasa tarbimisharjumiste muutumisele. Avamisaegade vahemiku lühenemisega teevad kliendid oma plaanid ümber ega jäta oste viimasele tunnile. See omakorda võimaldab igal aastal pühadeaegset kaupluste tööd ka edaspidi järjest rohkem lühendada.
Eesti kapitalil põhinevasse Selveri jaeketti kuulub e-pood ning 53 kauplust, mille all on üle Eesti rohkem kui 90 000 ruutmeetri müügipinda. Selveri kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni. Selveris töötab enam kui 2800 inimest. 2017. aasta müügitulu oli 431,5 miljonit eurot ning kliendid tegid aasta jooksul 37,7 miljonit ostu.
Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning ka varem lõpetanud, kes soovivad 2019. aastal riigieksameid teha, peavad 20. jaanuariks eksamite infosüsteemis (EIS) riigieksamitele registreeruma.
Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ning võõrkeele riigieksamid. Lisaks riigieksamitele tuleb teha gümnaasiumi koolieksam ja õpilasuurimus või praktiline töö. Praktilist tööd ei tehta eksternina kooli lõpetamisel.
Matemaatika riigieksamile registreerudes tuleb õpilasel valida kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Võõrkeele riigieksami puhul on aga kolm valikuvõimalust.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Valitsus arutab neljapäevasel istungil kohtunikuabi ametipalga tõstmist 2000 euroni.
Valitsus arutab neljapäevasel istungil justiitsministeeriumi ettepanekut tõsta kohtunikuabi ametipalka 2000 euroni, samuti näeb eelnõu ette osakonnajuhataja ülesandeid täitva kohtunikuabi ametipalga tõusu, edastas valitsuse pressiesindaja .
Praegu on on kohtunikuabi ametipalk 1375 eurot ning väljaspool Tartu ja Harju maakonda töötaval kohtunikuabil 1870 eurot.
Samuti suurendatakse osakonnajuhataja ülesandeid täitva kohtunikuabi ametipalka seniselt 2581 eurolt ja 25 sendilt 2700 euroni. Ametipalgad on kehtinud muutumatuna alates 2016. aastast.
Kohtunikuabisid on 2018. aasta novembri seisuga kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonnas ametis 51.
Raha palgatõusuks alates 1. jaanuarist on eelarvesse kavandatud.
Tartu maakohus mõistis teisipäeval Krabi kooli endise direktori Ale Sprenki (53) õpilaste kehalises vääriti kohtlemises õigeks süü tõendamatuse tõttu.
Sprenki kriminaalasjas on tõenditeks kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütlused ning suuresti on tegu nii-öelda sõna sõna vastu olukorraga. Seega tuli kohtul ütlusi hinnata eriti hoolikalt, arvestades nende elulist usutavust ja detailsust, kas need süüstavad või võivad süüstada ütluste andjat, samuti viimase võimalikke motiive ja isikuomadusi.
Kohus käsitles otsuses kõiki Sprenkile tehtud etteheiteid ükshaaval, analüüsides põhjalikult neis antud ütlusi. Kohus leidis, et üheski episoodis ei saa ütluste alusel tuvastada ei Sprenki süüstava versiooni paikapidavust ega ka jõuda järeldusele, et Sprenk talle etteheidetavat tegu toime ei pannud. Seetõttu lähtus kohus seadusesättest, mille järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Tekkinud kahtlus ei võimalda niisuguses olukorras teha ühtegi muud kui õigeksmõistvat otsust.
Väga paljude teismelistest kannatanute ja tunnistajate kohtus antud ütlused olid napid ja lünklikud. Mitmetes ütlustes puudusid detailid, need olid üldsõnalised ja vastuolulised ning kohati mitteusutavad. Kohus nentis, et ütluste nappus võib olla seletatav sellega, et väidetavatest kuritegudest on möödas umbes kaks aastat. Arvestada tuleb, et Krabi koolis õppisid keskendumisraskustega ja koolikorda erineval moel rikkunud lapsed, kes ei saanud hakkama tavakoolis. Samuti ilmnes kohtus, et üks õpilane andis politseis kaasõpilase kehalise väärkohtlemise kohta valeütlusi. Kohtu hinnangul kahandab see kõigi Sprenki süüstavate laste ütluste usaldusväärsust.
Täiskasvanud tunnistajaid oli asjas vähe ja nende öeldu oli üldjuhul Sprenki jaoks soodne. Nende ütlused olid enamjaolt detailsemad ja vähem vastuolulised kui laste omad. Samuti olid üldjoontes loogilised, detailsed ja vastuoludeta ka süüdistatava enda ütlused. Sprenki taust on laitmatu ja tegu on mitmekümneaastase staažiga tunnustatud pedagoogiga. Samuti ei ilmnenud kohtus mingeid nii-öelda plekke täiskasvanud tunnistajate osas.
„Valede hulk, mis selle protsessi kestel kohtusaalis kõlas, on tohutu,“ nentis otsuse teinud kohtunik Erkki Hirsnik. Kuigi ei saa välistada, et valetajad olid eeskätt süüdistatav ja tema kolleegid, on samas kõigiti mõeldav ka see, et valetajateks olid eelkõige lapsed. Viimaste puhul saab ühel-kahel juhul menetluse ajal toimunud valetamist suisa täiesti kindlasti jaatada.
Ale Sprenkile esialgu esitatud süüdistuse järgi kohtles ta 2015. aasta algusest kuni 2017. aasta kevadeni Krabi koolis ja õpilaskodus 18 korral kehaliselt vääriti 11 selle kooli õpilast. Kohtuvaidluses loobus prokurör süüdistusest täielikult viies ja osaliselt ühes teos. Seaduse järgi peab kohus süüdistatava õigeks mõistma tegudes, mille etteheitmisest prokurör loobub.
Pooled saavad otsust on vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
Lehekülg 16 / 1771
