LÕUNANAABRITELE KÜLLA! • Läti suursaadik Karlis Eihenbaums kutsub eestlasi Lätimaale külla ja ütleb otsejoones välja, et kuna uus aasta toob Lätisse euro, on õige aeg latid laiaks lüüa! Suursaadiku sõnul teeb Läti tohutuid edusamme, mis lubab väita, et vanajumal on lätlane!
Lätlastel on eurodega tõesti tõsi taga, sest Riia lähistel Getlini prügilas valmistutakse vastu võtma purustatud paberlatte ning metall-latid ja santiimid kavatsetakse vedada Stuttgarti, et neist euromündid saaksid. Muidugi ei puudu ühes demokraatlikus riigis ka need inimesed, kes on euro vastu, kuid see on hoopis omaette teema.

Kodune Aluksne ootab

Kui Võru hoiab enda käes Eestimaa kõigi aegade kuumarekordit (35,6°C 11. augustil 1992), siis lõunanaaber Aluksne tutvustab ennast kui lühima suve ja karmimate talvedega piirkonda. Kaotatud kevadet kutsuvad aluksnelased otsima enda juurde, sest esimesed sinililled puhkevad seal õide paar nädalat hiljem kui mujal.

Aluksne uhkustab

Aluksne nime esmamainimine jääb aastasse 1284 ning on seotud väljapaistva tõlkija, pedagoogi, saksa soost kirikuõpetaja Ernst Glückiga (1652–1705), kes mitte ainult ei tõlkinud läti keelde Vana ja Uue Testamendi, vaid asutas Vidzemes ka esimesi koole talurahva lastele. Seal saab näha Glücki-aegseid tammesid, luteri kirikut, piiblimuuseumi. Viimases võib näha Piiblit maailma 35 keeles.

Seal asub Vietinghoffide suguvõsa pärand – Aluksne vana ja uus loss, mõisapark, iidne latgalite linnuse- ning asulakoht päikesesillaga. Uue lossi pargis on romantilised, öösiti värvilisi valgusmänge mängivad purskkaevud ning loomulikult kaunis Aluksne järv (15,7 km²) nelja saare ja ühe poolsaarega. Järves elab 16 liiki kalu.

Ja muidugi tänavu 110. sünnipäeva tähistav ainulaadne Aluksne–Gulbene (33 km) kitsarööpmeline raudtee, mille sünnipäevapidu toimub 7. septembril. Kitsarööpmelise raudtee võludest annab ehk ettekujutuse, et sõitjate soovil (ettetellimisel) ründab rongi kas röövlibande või kari mustlasi … Pulmadeks saab aga endale tellida sõna otseses mõttes pulmarongi.

Aluksne – see on looduse kõla ja ajaloo võlu.

Aluksne–Vastseliina–Kirumpää – ratsahobuse päevateekonna kaugusel

Aluksne ordulinnus moodustas koos Riia peapiiskopkonna Vilaka ning Tartu piiskopkonna Vastseliina ja Kirumpää linnustega Vana-Liivimaa äärmise, esimese kaitseliini Pihkva ning Novgorodi suunalt tuleva rünnaku vastu. Tugevamad neist on olnud keskse asetusega Aluksne ja Vastseliina linnused. Linnuse tugevust näitasid mitmed edukad kaitsmised piiramiste ja rünnakute vastu 16. sajandil. Aluksnest päripäeva, kagusse jääva ja samuti järvesaarel asuva piiskopliku Vilakani on otsejoones vahemaa 45 km, vasakule tiivale, põhjakirdes asuva Vastseliinani 35 km ja põhjas asuva Kirumpääni 47 km. Teise kaitseliini linnustest on Kulna (Gulbene) piiskopilinnuseni otsesuunas Alulinnast 35 km ja Atsele ordulinnuseni 41 km. Ilmselt on nende ühtlaste vahemaade puhul arvestatud ratsahobuse normaalse päevateekonna pikkusega.

Aluksne – nüüdisaja mõistes kiviviske kaugusel

Võru turismiinfokeskuse infokonsultant Meeli Palujõe kinnitas, et julgeb Aluksnesse sõitmist soovitada, sest on ise korduvalt seal käinud ning läheb ikka ja jälle.

„Suve teisel poolel saavad meil Läti materjalid alati otsa ja siis tuleb oodata turismimessi, kus saab taas varusid värskendada,” ütles Meeli Palujõe.

Linnulennult on Aluksnesse ainult 29 miili ehk 46 kilomeetrit ja elamused on garanteeritud.
Eestlased on Aluksnet kutsusnud ka Aluliinaks või Alulinnaks. Aluksne nime saavat vabas tõlkes nimetada ka allikaks metsas. Algselt oli praegu umbes 8900 elanikuga Aluksne nimi Marienburg.