KÜSIMUS–VASTUS • Presidendiproua Evelin Ilvese tuhandete eurode suurused kleidiarved olukorras, kus paljudel peredel pole raha, et lastele süüa osta, on pannud inimesi arutama, kas Eestile on üldse presidenti vaja. Usaldus presidendi ametikoha suhtes on langenud rekordmadalale, 21protsendilisele tasemele. On arvamusi, et Eestis piisaks näiteks peaministri- ja riigipeaameti ühendamisest, nagu see on lahendatud teises Euroopa Liidu väikeriigis Luksemburgis.

Kuivõrd presidendi ametikoht tuleneb Eestis seadusest ja seaduseid koostavad Riigikogu liikmed, siis küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mis nemad arvavad presidendi ametikoha kohta. Küsimused olid järgmised: 1. Meedias on tõstatatud küsimus, kas Eestile on üldse presidenti vaja. Mida arvate sellest teie? Kas meil on presidenti vaja – kui jah, siis miks? 2. Kas Toomas Hendrik Ilves on hea president? Miks? 3. Mida arvate presidendiproua kleidiarvetest? Kas Evelin Ilvese esinduskulusid peaks kärpima?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Presidendi kui institutsiooni väärtus ja vajalikkus sõltub eelkõige sellest inimesest, kes seda väärikat ametikohta täidab. President ei peaks sõltuma võimulolevatest erakondadest, kes ta on ametisse valinud, vaid presidendi peaks olema valinud rahvas. Pole ühtegi näidet, kus president oleks teinud mingi avalduse võimulolevate erakondade suunas. Olgu selleks siis kilekottidega sularaha tassimine Reformierakonna kontorisse või IRLi liikmete elamislubadega kauplemine.

Samas Keskerakonna puhul, kes ei ole võimulolevat presidenti valinud, on president kahel korral läinud ETV saatesse ja rääkinud, kuidas demokraatia on ohus.

Presidendiproua osas on minule arusaamatu, miks ei võiks meil olla samamoodi nagu naabritel Lätis ja Soomes, kus presidentide abikaasad käivad tööl oma isiklike autodega, neil ei ole vaja turvamehi ega maksumaksja kinnimakstavaid kleite.

Presidentide ülalpidamine riigi poolt pärast nende ametiaja lõppu on midagi kummalist ja mina sellest aru ei saa. Mille poolest presidendiamet peab olema rohkem väärtustatud kui näiteks peaministri oma ja kas väike riik ei pinguta sellega mõnikord üle?

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Minu isikliku arvamuse kohaselt Eesti presidenti ei vaja. Ma mõistan, et esimese vabariigi ajal oli Konstantin Pätsi populaarsus kõrge, teda jumaldati ja see jätkus ka Nõukogude Liidu ajal. Oma lapsepõlvest mäletan, kuidas vanemad inimesed isekeskis arutasid, et kus küll riigivanemat kinni hoitakse. Jämejala hooldekodusse, mille seinte vahele arvati Päts peidetud olevat, tehti palverännakuid. See kõik oli loomulik, sest esimest korda 1000 aasta jooksul sai Eesti end iseseisva riigina tunda ja seda uhkusega. Praeguseks on asjad oluliselt muutunud. Eufooria on kadunud, paljud eestlased võitlevad eluraskustega, et oma perekonda pinnal hoida. Oleme suure liidu tähtsusetu pisike riik. Nagu Euroopa suurlinna linnaosa. Aitaks peaministrist küll. Tarvis oleks tarka ja riigimehelikku valitsusjuhti! Ent kustkohast teda leida? Mart Laarist peale on Eestit vaid maha müüdud, riigi ja rahva tulevikule pole mõeldud. Ei ole seda ka Ansip teinud.  

2. Kadriorg on väliseestlase juhtida, kuid minu meelest juhib Toomas Hendrik Ilves Eesti riiki kireta ja erilise armastuseta. Ta püüab küll eriliselt isamaalasi kõnesid pidada, kuid nende sisu on nadi ja keelekasutus nigel. Eriti kui ajaloost Jakob Hurdaga võrrelda. Kui küsida, mida on Ilves eesti rahvale uut andnud, siis mina ei leia ühtegi näidet. Suurt austust presidendi vastu minu meelest praegu pole. Ka värske arvamusuuring kinnitab seda. Võrreldes Lennart Meri ja Arnold Rüütliga on usaldus presidendi institutsiooni vastu Ilvese ajal langenud rekordiliselt madalale tasemele. Kõige kõrgemalt hindas rahvas Rüütli aega Kadriorus, mil presidendi kui institutsiooni populaarsus oli 70 protsenti, Ilvese ajal on see langenud 20 protsendile.

Ilvesest veel niipalju, et kui puhkes Keskerakonna niinimetatud vene raha skandaal, siis oli Ilves õhtul kell 18 ETV otse-eetris Savisaart siunamas. Kui puhkes IRLi vene mafioosodele antud elamislubade skandaal või Reformierakonna Silvergate või erakonna juhatuse valimistel häältevarastamise skandaal, siis Kadrioru peremees vaikis. Piinlik lugu!

3. Kahju, aga minu meelest proua Evelin esimese leedi mõõtu välja ei anna. Naisena on ta kena, aga suursuguse daami muljet ei jäta. Imelikud kallid kleidid veel takkaotsa. Ärma talu pidamine, kus mehelt ööbimise eest raha kasseeritakse ja kahte riigi palgal olevat aednikku peetakse, ajab iiveldama. Lisaks veel taluremont, mille eest ehitusfirmale võlgu jäädi. Kogu see mäng meenutab mingit väikesemõõdulist primitiivset äriprojekti. Aga mis siin kiruda – president ütles ju Vikileaksi andmeil ise, et ta tahagi riigipeaks hakata, palk väike jne.

Meil oli üks tõeline presidendipaar. Need olid ning on Arnold ja Ingrid Rüütel. Minu meelest läbi aegade üks Euroopa kaunemaid paare. Äärmiselt esinduslikud, tagasihoidlikud ning mõlemad läbi ja lõhki intelligentidest Eesti patrioodid.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Aeg-ajalt tõusetub küsimus, kas Eestile on tarvis presidenti, ikka ja jälle. Arutletakse ka selle üle, et kas presidendil peaks olema praegusest hoopis rohkem võimu. Mina arvan, et praegune süsteem on hästi paika loksunud ja presidendi roll selles tasakaalustajana vajalik.

Kõik meie presidendid, Toomas Hendrik Ilves kaasa arvatud, on oma ametis väga hästi hakkama saanud. Nad on olnud kõik omanäolised, aga oma rolli hästi täitnud ja tõestanud, et praegu on Eestile presidendi institutsioon vajalik. Loomulikult see maksab ja mitte väga vähe. Presidendi kantseleil on oma eelarve ja kulutused tehakse seaduste alusel.

Rein Randver (SDE): On arutatud, kas Eestile on vaja tugevat presidendivõimu või riik on parlamentaarne. Arvan, et praegune reaalsus on parim, kus presidendil on põhiseadusest tulenevad pädevused. Välissuhtluses esindada riiki, siseriiklikult olla riigikaitse kõrgeim juht, määrata kõrgeimaid ametnikke, olla tasakaalustaja ühiskonnas, kuulutada välja seadusi.
Olgugi et rahvas ootab mõne seaduse puhul presidendilt jõulisemat sekkumist, on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidendid oma kohustustega hästi hakkama saanud.

Priit Sibul (IRL): Minu arvates on Eestile presidenti vaja. Riigi ülesehitust ja juhtimist ei
ole paslik kergekäeliselt muuta. Meie põhiseaduslik kord ja väljakujunenud traditsioonid on minu jaoks piisavalt kaalukas põhjus, et toimivat olukorda mitte muuta. Maailmas on väga palju erinevaid tavasid, millest ühed toimivad paremini kui teised. Minu jaoks on stabiilsus ja väljakujunenud arusaamiste hoidmine olulisem kui võimalik saadav kasu.

President Toomas Hendrik Ilves on esindanud Eestit ja meie IT-valdkondlikku edu ning majanduskriisist väljatulekut välismaal edukalt. Mul oleks hea meel, kui president suhestuks senisest enam ka kohaliku elu ja valupunktidega.

Minu hinnangul peaks presidendi abikaasa kulude hüvitamine piirduma tema ametipositsioonile ettenähtud esinduskuludega.

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. See, et me selliseid küsimusi esitame, näitab, et Eesti riik on nii tugev, et võib endale taolisi mõttearendusi lubada. Kümne aasta eest oleks presidendi vajalikkuse üle arutamine tundunud ilmselt pühaduse rüvetamisena. Tuletame meelde, et presidendi sai Eesti endale alles 1930. aastatel. Enne seda olid peaministri ja riigipea ülesanded ühildatud.

Praegusel ajal on presidendil oma kindel roll, president kui põhiseaduslik institutsioon on kindlalt sisse kirjutatud põhiseadusesse. Minu arvamuse järgi Eesti vajab presidenti. Presidendil on tasakaalustav roll parlamentaarses demokraatias.

2. Kõik meie presidendid on olnud omanäolised ja tugevad isiksused. Kõigil neil on olnud nõrku külgi, kuid tugevaid külgi on kindlasti rohkem olnud. Toomas Hendrik Ilves on olnud ja on hea president. Eriti tõstan esile tema tugevat välissuhtlemise oskust, võõrkeelte oskust, suurt lugemust – see kõik on tugevdanud väikese Eesti positsiooni laias maailmas.

3. Ma ei ole moealal kuigi suur spetsialist ega oska anda hinnangut presidendiproua kleitidele. Las seda teevad meie kõiketeadvad seltskonnaajakirjanikud! Üks aga on selge: presidendiproua on alati luubi ja kriitika all. Ingrid Rüütel sai kurjustada liiga suure käekoti ja sobimatu kübara eest. See näitab, et ajakirjandus ei ole kunagi rahul.

Ülo Tulik (IRL): 1. Meie riigile on vaja presidenti, sest meie põhiseadus on selle nii paika pannud. Olen ka rahvakoguga sama meelt, et presidenti meie riigis ei peaks kogu rahvas valima, sest me ei ole presidentaalne riik. Jah, meie presidendil ei ole seda võimutäiust, nagu on presidentaalsele riigile kohane ja omane, aga ajaloost on meil võtta kurb näide selle kohta, kuidas seoses presidendi võimutäiusega oma riigi iseseisvus hävitati. Lepime sellega, mis meil on ja meil on hulga olulisemaid probleeme riigis, mis vajavad lahendamist. Üks neist on kindlasti riigi halduskorralduse küsimus.

2. Toomas Hendrik Ilves on olnud hea president, sest ta on esindanud meie riiki hästi. Eriti hindan tema teeneid selles, et Eesti Vabariik on osa NATOst, millega on suuresti tagatud meie riigi julgeolek.

3. Evelin Ilves saab riigi poolt esinduskuludeks 1515 eurot, millega võiks katta ka riietele ja aksessuaaridele tehtavad kulud. Ma ei pea põhjendatuks, et riideid ja ehteid makstakse eraldi kinni.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Võib-olla saaks Eesti igapäevaselt ka ilma presidendita hakkama. Ent presidendi institutsiooni on kindlasti vaja kriisiolukordades, näiteks omab riigipea tasakaalustavat, et mitte öelda keskset rolli sügava valitsuskriisi ajal. Me oleme pikalt elanud rahulikes oludes ja unustanud, et nii ei pruugi see igavesti kesta.

2. Üldjoontes olen meie presidendi tegevusega rahul, aga Toomas Hendrik Ilvesel on olnud ka seisukohti ja mõttearendusi, millega mina nõus ei ole. Rahva seas ringi liikudes on kuulda, et presidendi abikaasa kipub aeg-ajalt presidenti varjutama. Ju on ka selles arvamuses oma tõeiva sees.

3. Presidendiproual on täita esindusfunktsioon, ta peab esinduslik välja nägema, mis ei ole kindlasti odav lõbu. Mina ei ole Evelin Ilvese kleiditeemaga kursis ega pädev hinnanguid jagama. Usun aga, et pisut kasinamalt läbi ajades on samuti võimalik Eesti riiki väärikalt esindada.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Eesti on väike riik, aga vaatamata kõigele oleme siiski oma presidenti väärt ja las meil siis olla oma president!

Väga oluline on, et Eesti rahvas saaks presidenti otse valida, mitte läbi esindusdemokraatia. Kahjuks on selles võimalik palju manipuleerimisi ja ebausaldusväärsust – eelkõige e-valimiste puhul. See on äärmiselt ohtlik ja veel ebausaldusväärne tee, nagu viimaste aegade näited elust endast näitavad.

Oma riigi president jätab meist rahvusvahelises pildis väärikama mulje ja meil on  olnud väga toredaid presidente. Igal presidendil on oma head omadused olnud, mis on teinud selle institutsiooni Eesti jaoks oluliseks. Kindlasti on kõik Eestit juhtinud presidendid väga omanäolised isiksused.

Eks presidendiproua nagu kõik naised on soovinud olla kaunis ja seda ei saa talle ju pahaks panna. Mõnikord võiks ta ise rohkem oma väljaminekuid läbi mõelda ja avalik arvamus võiks talle ka midagi andestada. Miks me küll alati nii kriitilised oleme?

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.