KÜSIMUS–VASTUS • Võru maavanem Andres Kõiv ütles mõned nädalad tagasi intervjuus Võrumaa Teatajale, et maakonna arengu jaoks on väga oluline töökohtade loomine, kuna see tõstab piirkonna konkurentsivõimet ja pidurdab inimeste lahkumist. Kõivu hinnangul on sihikindla tööga võimalik Võrumaale luua 1000 uut töökohta. Uurisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mida nemad arvavad sellest plaanist. Küsimused neile olid: Võru maavanem Andres Kõiv ütles, et Võrumaale on võimalik luua 1000 uut töökohta. Mida teie sellest arvate – kas see on võimalik ja kui jah, siis kuidas? Kujutage ette, et teil on selline eesmärk. Milliseid samme selle teostamiseks ette võtaksite?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): Ei oska maavanema mõtteid lugeda. Miks siis seni ei ole neid töökohti olemas? Üks erakond (ei mäleta nime!) lubas ka enne Riigikogu valimisi tuhandeid töökohti?

Eks töökohad luuakse tegudega. Selleks tuleb ühendada inimeste, tööandjate, kohalike omavalitsuste ja riigi jõud. Praegu on kahjuks paljud hoovad riigi käes. Igapäevaselt näeme, et piirkondade toetamine ei ole olukorda tööhõives muutnud.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Luua Võrumaale 1000 uut töökohta on kindlasti
võimalik. Samas peab kohe ka küsima, kust leida töökäed, et need töökohad täita?

Mina sellist kvantitatiivset eesmärki siiski ei seaks. Minu arvates on tähtsam, et uued töökohad oleksid kõrget lisandväärtust loovad ja hästi tasustatud. Sellised töökohad ei sünni üleöö ja iseenesest. Võti on meie inimeste ja eriti noorte ettevõtlikkuse kasvatamises, ettevõtjate suurem väärtustamine ühiskonnas ning ettevõtluskeskkonna pidev arendamine.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Keskerakonna fraktsioon Riigikogus algatas eelnõu, et kaotada ära maavanema ameti, sest nad tegelevad oma erakonna poliitika ajamisega maakonnas. Kahjuks see eelnõu ei saanud enamuse toetust ja valitsusparteidele ei meeldinud, et nende esindajad maakondades jääksid ilma maksumaksja toetusest. Praegu kuuluvad seitse maavanemat IRLi ridadesse ja seitse Reformierakonna ridadesse. Mida lähemale valimistele, seda rohkem hakkame maavanemate suust kuulma, et küll teeks ja looks.

Minu arvates peaksid maavanemad enne valimisi rääkima sellest, et mitu töökohta on nende ametiajal maakonda loodud, mitte sellest, mida nad kavatsevad tulevikus teha. Võimalused selleks on ju ideaalsed, sest omad on võimul ka riigi tasandil ja ühtegi takistust ei peaks olema töökohtade loomiseks. Tegelik olukord on hoopis vastupidine, sest selle valitsuse ajal on kadunud maakondadest oluliselt töökohti. Eelmisel aastal suleti 11 päästekomandot, millega ei kadunud ainult töökohad, vaid ka inimeste turvalisus. Suletud on postkontorid ja paljud teised asutused, mis inimestele tööd andsid.

Töökohti saaks luua siis, kui valitsuse poliitika oluliselt muutuks. Võim ja raha tuleks maakondadesse tagasi tuua. Kohapeal on võimalik otsustada, et millist ettevõtet on mõistlik toetada ja kuidas on võimalik töökohti juurde luua. Meie riik on nii ära tsentraliseeritud, et isegi paari koorma kruusa vedamiseks ärauhtunud teetruubi asemele tuleb raha küsida otse Tallinnast. See juhtus näiteks sel kevadel Põlvamaal, kus üks oluline teelõik oli kümme päeva suletud.
Samas on raske ettevõtjal täiendavaid töökohti luua, kui nad peavad maksma elektri eest kaks-kolm korda kõrgemat hinda kui nende ametivennad Soomes või Rootsis.

Uutel inimestel, kes kandideerivad sügisestel valimistel, on hea võimalus pakkuda välja, kuidas on võimalik kohalikku elu inimväärsemaks muuta, ja lubaduste mittetäitjad tuleb jalgu puhkama saata.

Heimar Lenk (Keskerakond): Ma ei saa Võru maavanema sõ-nu uskuda. Mulle tundub, et ta ei usu neid ise ka. Arve 100, 1000 või 1 000 000, oskame nimetada kõik. Kuid kuidas lubatut ellu viia, seda me reeglina ei tea. Mina paluks Võru maavanemal nimetada kolm teed, kuidas ta neid töökohti looma hakkaks. Milline oleks ta meetod? Kui ta seda teab, siis küsimus talle: miks pole need 1000 töökohta Võrumaal juba loodud?

Teatavasti piinab töökohtade loomise küsimus tervet läänemaailma. Häid lahendeid leitud ei ole. Mulle tundub, et kasuahne kapitalism neid enam juurde luua ei suudagi. Euroopa Liidu kurb tööjõu statistika kinnitab seda. Kui noorte seas tõuseb tööpuudus juba 60 protsendini, siis miks pole meetmeid kasutusele võetud? Sellepärast, et neid meetmeid lihtsalt pole!

Ainus, mida teha saab, on see, et pumpa raha tööjõu poliitikasse juurde. See aga hoiab ära vaid tänavarahutused, kuid majandusele midagi ei lisa.

Kui rääkida Eestist, siis ainult maksusoodustused Kagu-Eesti piirkonna ettevõtlusele ehk natuke leevendaks olukorda ja suudaks ettevõtjaid toetada. Ent seda teed praegune Reformierakonna ja IRLi valitsus ei lähe, seda on korduvalt Toompeal välja öeldud. Paraku pole me võimelised ilma riigi sekkumiseta neid töökohti looma. Ka Võru maavanem pole.

Kui riik rajaks Võru linna näiteks elektroonikatehase ja annaks selle erakätesse hallata, saaks töökohti juurde küll. Nagu Võru gaasianalüsaatorite tehas kunagi. Ent seda teed Ansip ja Ligi ei lähe, kuigi võiksid seda ehk kaaluda.

Ülo Tulik (IRL): Uute töökohtade loomine on hädavajalik Võrumaale ja maavanema väljaöeldu võib küll mõnelegi tunduda ebatõenäoline, aga see võiks olla üks suurematest eesmärkidest neile, kes kannavad vastutust Võrumaa tuleviku pärast. Tervitan ja toetan maavanema algatust! Praegune olukord pole kergete killast. Olen valmis ka ise nõu ja jõuga asjas kaasa lööma.

Meile ei ole vaja niivõrd lihtsaid ametikohti, vaid puudus on eeskätt töökohtadest, mis annavad piirkonnale enam lisaväärtust ja kus makstakse konkurentsivõimelist töötasu. Nende loomisele aitab kindlasti kaasa Võrumaa kutseharidusekeskuse juurde loodud kompetentsikeskus. Lisaks tuleb arvestada omavalitsuste loodud tööstusaladega. Nii et mina jätkaksin juba alustatud tegevustega.

Olen sama meelt nendega, kes arvavad, et kui lähiajal tõmbekeskustele põhinevat haldusreformi ära ei tehta, siis kõige suuremad kaotajad on suurlinnadest kaugel elavad inimesed. Kindlasti on see olnud takistuseks ettevõtluskeskkonna paremaks muutmisel meil Võrumaal. Kui soovime saada uusi töökohti, tuleb toetada haldusreformi.

Kolmas tähtis teema töökohtade loomisel on omavalitsuste tulubaasi küsimus. Raivo Vare oma hiljutisel esinemisel väitis, et ei saa ühesuguse valemiga jagada raha Tallinnale ja mingile väikevallale. Tallinn saab endaga ise hakkama ja teda tuleb mõistlikult diskrimineerida, kui soovime vähendada lõhet esimese ja teise Eesti vahel. Omavalitsuste tulubaasi suurendamine annab võimaluse investeerida ettevõtmistesse, mis aitavad luua uusi töökohti pealinnast kaugemal kui lennujaam.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kindlasti on võimalik Võrumaale juurde luua uusi töökohti. Hea eelduse selleks annab Võrumaa kutsehariduskeskus ning sellega lähedalt seotud puiduklastri ja kompetentsikeskuse koostöö.

Mul on hea meel, et Riigikogu toetas minu juhitava kultuurikomisjoni muudatusettepanekut kutseõppeseadusele, mille järgi Võrumaa kutsehariduskeskuses jätkub spetsialistide ettevalmistus rakenduskõrghariduse õppekavadel. Töökohti loovad ettevõtlikud inimesed, kellel on teadmised nii oma erialal kui ka ettevõtluses. Sellise ettevalmistusega inimesed lõpetavad Võrumaa kutsehariduskeskuse ja neid pole vähe. Et nad leiaksid rohkem rakendust (näiteks kas Kagu-Eestile omases puidutööstuses spetsialistidena või enda rajatavas ettevõttes) on vaja teha tõhusamat koostööd metsaomaniku, ümbertöötleja, turustaja, turundaja vahel. Meie eestlaste suur puudus on see, et me tahame kõik ise kuningad olla, üksi rabada, teist inimest ei usalda ega mõtle sellele, et näiteks ühistu vormis tegutsedes on võimalik palju edukam olla.

Leian, et meil oleks rohkem uusi töökohti ja saaksime paremat palka, kui arendaksime rohkem ühistulist ettevõtlust. Kui näiteks meie põllumajandustootjad ja aiapidajad usaldaks üksteist rohkem ning toimetaks nii, et tootjatel oleks ka omad ümbertöötlemistehased ning samas teeksid nad üheskoos ka turundus- ja müügitööd. Sel juhul oleksid nad edukamad ka suurte poekettidega suhtlemisel. Maal oleks rohkem tööd, linnarahvas saaks osta poest rohkem kvaliteetset ja konkurentsivõimelise hinnaga eestimaist kaupa.

Arvestades maailma arengutrende on põllumajandusel, aiandusel ja toiduainetetööstusel ees helged ajad.

Kindlasti oleks vaja juba lasteaiast saadik arendada meie lastes rohkem (ning seda kuni kutse- ja ülikoolideni välja) sotsiaalseid oskusi, kus üheks olulisemaks on oskus teha kööstööd.

Priit Sibul (IRL): Uute töökohtade loomine on samavõrd keeruline kui vajalik. On üsna selge, et avalik sektor ei suuda selles osas üksinda suuri eesmärke saavutada. Kõige olulisem on koostöö erinevate sektorite vahel. Oluline on samaaegselt tegeleda töötute inimeste ümber- ja täiendõppega ning investorite otsimise ja nende vajaduste kaardistamisega. Võrumaal on kindlasti potentsiaali ka seoses uute tööstusalade planeerimise ning rajamisega.

Väga oluline on silmas pidada olemasolevaid tugevusi, milleks on kindlasti puidusektor. Seda sektorit toetab ka kutseharidus- ja kompetentsikeskus.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.