Laupäev, 26. jaanuar 2008

Võrumaa prügi pole järgmisel aastal lähikonnas enam kuhugi panna

VASTUSEIS • Põlvamaa Kõlleste valla elanike sõjakas suhtumine oma lähikonda kavandatavasse Kagu-Eesti keskprügilasse seab kogu projekti kahtluse alla, sest kohti, kuhu suur jäätmekeskus rajada, jääb piirkonnas üha vähemaks. Kui Kagu- Eestisse piirkondlikku prügilat ei tule, peavad Võrumaa inimesed hakkama maksma Eesti üht kõrgemat prügiveo hinda.

Võrumaa elanikke teenindavale, kuid hiljemalt tuleva aasta juulis suletavale Räpo prügimäele ei ole soodsat alternatiivi loodud. Lõuna- Eesti omavalitsuste asutatud ASi Kagu-Eesti Jäätmekeskus kava rajada Räpo ja teiste piirkonna väikeprügilate asemele Kõlleste valda kogu Lõuna-Eestit teenindav jäätmekeskus on takerdunud kohalike elanike vastuseisu taha.

Inimeste umbusku ei suutnud jäätmekeskuse juht Aigar Aab murda ka neljapäeva õhtuks kokku kutsutud koosolekul, mille eesmärgiks oli Kõlleste inimestele moodsat prügilat tutvustada ning neid selle ohutuses veenda.

Rohkem kui prügila tehniline külg huvitas inimesi, miks jäätmekeskus just nende valda tahetakse rajada ja miks sellega kiirustatakse.

Teiste seas võttis sõna kirjanik Jaan Kaplinski, küsides umbes 70lt kohal olnud inimeselt: „Kas anname survele järele ja nõustume selle tööstuskompleksiga?” Vastuseks kostis: ei.

Kaplinski sõnul on Tartu lähedal asuv puutumatu loodusega Kõlleste vald alati kunstnikke ja kirjanikke ligi meelitanud, kaasa arvatud teda ennast. Nüüd on idüllilisest vallast saanud ootamatult ainumõeldav koht, kuhu Kagu-Eesti hiidprügila rajada.

Tartu lähedus meelitab

Samal põhjusel, miks Kõlleste tõmbab ligi vaimuinimesi, meelitas ka prügimäe arendajaid. Jäätmekeskuse nõukogu esimehe Sven Tarto sõnul oli asukoha valikul üheks tingimuseks Tartu lähedus, sest enamik piirkonna jäätmetest tekitatakse Tartus. Prügila ehitamine linna külje alla ei tule lähedal asuva lennuvälja tõttu aga kõne alla, sest suurenev lindude hulk muudaks õhuliikluse ohtlikuks. Nõnda valitigi võimalike asukohtadena välja Kõlleste vald Põlvamaal ning Kambja ja Nõo vald Tartumaal. Kuna kaks Tartumaa valda vastasid koostööettepanekule eitavalt, jäid sõelale neli võimalikku kohta Kõlleste vallas.

Aabi sõnul ei tule kõne alla europrügila rajamine Võru- ega Valgamaale, sest need maakonnad jäävad Tartust liiga kaugele. Samuti ei soovita keskust rajada Tartust põhja poole: see jääks jälle Võrumaast liialt kaugele.

Kiirustamist põhjendas Aab asjaoluga, et järgmise aasta 16. juuliks tuleb Lõuna- Eesti väikesed ja Euroopa Liidu nõuetele mittevastavad prügilad sulgeda ning siis pole inimestel lähikonnas kohta, kuhu oma jäätmed saata.

Prügilad jäävad Võrust kaugele

Lähemad prügilad, kus siis saab jäätmed ära anda, on Torma jäätmekeskus Jõgevamaal, Paikuse jäätmekeskus Pärnumaal ja Väätsa prügila Järvamaal. Võrumaa jäätmete vedamine nendesse keskustesse muutub Aabi ennustuse kohaselt siis kallimaks, kui on prügivedu mujal Eestis. „See on otsustamise koht,” sõnas ta.

Kas prügila Kõlleste valda ehitatakse, oleneb valla üldplaneeringust, millega vallavanem Andrus Seeme sõnul määratakse kindlaks, kuidas maakasutus tulevikus välja näeb. Kas vallas jääb maad jäätmekeskusele, pole esialgu teada.

Vallavalitsus se laekunud kirjades on inimesed Seeme sõnul prügila rajamisele vastuseisu avaldanud. Vallavanem ei välistanud, et vajaduse korral tehakse elanike seas küsitlus.