VÕRUMAA TEATAJA Laupäev, 12. jaanuar 2008

SEISUKOHT • Äsja valminud keskkonnaekspertiis Tamula järve jääl liiklemise kohta ütleb, et mootorsõidukid tuleks kaitse all olevast järvest eemal hoida, teatud tingimustel võib lubada jääle kõige rohkem 50 autot ööpäevas.

Kalamehed hõivasid Tamulale aasta alguses tekkinud jää kiiresti ning juba läinud nädalavahetusel võis Tamula ääres liikudes märgata ka autosid, kes oleksid hea meelega jääle sõitma läinud. Seni pole ükski auto jääl viibimisega vahele jäänud, kuid ATVsid ehk maastikukulgureid võib seal märgata iga päev.

Võru kriminaaltalituse vanemkomissari Meelis Saarepuu sõnul ei tohi ilma maavanema loata järvejääl viibida ükski mootorsõiduk, seal hulgas ATV. ATVsid jäält kätte saada on aga keeruline, sest neile järele sõita ei saa.

Politsei ootab linnakodanike vihjeid jääl viibivate mootorsõidukite kohta lühinumbril 110. Politseipatrull spetsiaalselt järve ääres ei valva, kontrolli tehakse tavapatrullide käigus.

Võru maavanema Ülo Tuliku sõnul ei ole Tamula järvel jääsõidu harrastamiseks seni keegi luba taotlenud. Loa andmisel lähtub maavanem äsja valminud ekspertarvamusest Tamula jääl liikumisega kaasneda võivate mõjude kohta.

Ekspertarvamuse on koos tanud OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaekspert Heikki Kalle, töörühma oli kaasatud mitu teadlast. Ekspertarvamuse kohaselt võib jäätee Tamula järvele rajada, kui seal sõidab ööpäevas alla 50 auto ja Võru linna volitatud esindaja kontrollib teed iga päev. Peale sõiduturvalisuse tuleb jälgida, et reostus kohe likvideeritaks. Pimedas sõita ei tohi.

Jäätee võiks teatud tingimustel olla

Kui liikluskoormus jääl ulatub üle 50 auto ööpäevas, tuleks tee kasutusvõimalusi uuesti hinnata.

Roosisaarel paiknevate majutusettevõtete kliendid peaksid oma sõidukid jätma Roosisaare silla linnapoolsesse serva, olgugi et jäätee Roosisaarele on avatud.

Jäätee võib kahjustada Tamula kaldaid. Seetõttu tuleks jääle sõit korraldada nii, et pinnase erosiooni oht oleks minimaalne.

Müra ja vibratsiooni, mistekivad sõidukite liikumisest jääl, pole Eestis põhjalikult uuritud. Maaülikooli limnoloogiakeskuse teaduri Arvo Tuvikese hinnangul on probleem aktuaalne, mistõttu on lähiajal kavas täpsemad uuringud korraldada.

Müra ja vibratsiooni kohta leidub mitmesuguseid argumente. Kuna Tamula looduskaitselise väärtusega kalad hink ja vingerjas talvituvad sügavamatel järvealadel, siis vibratsioon ja müra neid ilmselt ei mõjuta. Samas tuleb arvestada, et Tamula hapnikusisaldus on väike. Madalsagedusega müra võib olla lisastressi allikas alla aasta vanustele isenditele, kes on talvise hapnikupuuduse tõttu suuremas stressis ja viibivad jää all vee ülemistes kihtides. See mõju on motospordivõistluste korral kindlasti oluliselt suurem kui tavalise jäätee puhul.

Tamula lähedal elavaid inimesi jäält kostev automüra ei kahjusta, kuid häirida võib see küll.

Kokkkuvõttes leidsid eksperdid, et kuna Tamula järv kuulub Natura 2000 alla, siis pole autospordiürituste negatiivne mõju järvele ja selle elustikule välistatud ja see on vastuolus loodusala kaitse- eesmärkidega.