Pärast tänavust, peab ütlema, et üsnagi perutava hobuse aastat saabub Idamaade kalendri järgi peatselt kitseaasta, mis võib endaga kaasa tuua veelgi suuremaid ootamatusi.

Ühelt poolt võib küsida, mis ootamatusi saab veel tulla ja kas olukord saab veel hullemaks minna kui praegu? Teiselt poolt prognoosivad asjatundjad, et see, mis praegu välispoliitilisel rindel toimub, on alles ühe suure ja pika protsessi algus. Millal ja millega see ükskord lõppeb, pole kahjuks teada.

Välispoliitiliste tõmbetuulte taustal pole Eestis, eriti aga Võrumaal, raske aimata, millele peaks järgmisel aasta keskenduma peatähelepanu – loomulikult lastele. Algust on juba tehtud. Sotside pealekäimisel ja tänu nende valitsusse pääsemisele kerkib alates uuest aastast lapsetoetus senise 19 euro pealt suisa üle kahe korra ehk 45 euroni. Kolmanda ja enama lapse toetus kerkib senise 77 euro pealt 100 euroni kuus. See on märkimisväärne lisa, mis lastega perede rahakotti juurde tuleb. Ent see pole veel kõik. Reformierakond trumpas äsja, mõned kuud enne valimisi sotsid üle veel suurema lubadusega – viia lapsetoetus alates kolmandast lapsest 300 euroni kuus. Ehk sisuliselt kehtestab praegune juhtiv erakond ja tõenäoline tulevane valitsuse moodustaja ühele lapsevanemale vanemapalga kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Laste kõrval on alates masu algusest jäänus vaeslapse ossa erivajadustega inimesed. Seni on erivajadustega inimeste ja nende eestkostjate jutt jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Nüüd, peale lapsetoetuste tõusu võib juhtuda, et nii see jääbki. Mujalt, näiteks kaitsekulutustelt või ettevõtjate rahakotist enam raha juurde näpistada ei saa. Töövõimereformi sildi all on asutud kärpima erivajadustega inimestele, vanas kõnepruugis invaliididele mõeldud toetusi. Jutt on küll pealtnäha ilus – sandid saavad tööle. Tegelikkuses on selge, et praeguses majanduslikus olukorras ähvardab töövõimereform kasvatada veelgi vaesuspiiril elavate inimeste hulka. Loodame siiski kõige paremat. Head vana lõppu ja uue algust!