ELU JA KULTUUR

Seaduspära, et pärast ehitajaid tulevad lõhkujad, kehtib ka Võrus. Pool aastat pärast võimuletulekut kuuleme linnapea suust üksnes sapist sõimu eelmise linnavalitsuse aadressil, aga paraku mitte ühtegi uut loovat ideed. Kui valimiste ajal võis seda hoiakut mõista, siis pool aastat hiljem kuulata ikka sama plaati, kuidas varem on Võrus valesti elatud, muutub juba tüütuks. Selle asemel tahaks kuulda, mida praegune koalitsioon neile usaldatud võimuga peale hakkab. Mida nad Võrus uut teevad? Mille positiivsega nad võrukaid üllatavad?

Seni on linnavalitsus purjetanud eelkäijate tehtu najal. Läinudaastaste investeeringute „lindilõikamine” jäi juba praeguste võimulolijate hooleks. Niisamuti jätkub tänavu Kreutzwaldi tänava renoveerimine ja torustiku vahetamine, mille tulemusel saavad mitmed tänavad uue katte. Algab Seminari tänava koolimaja renoveerimine ja laiendamine. Need on eelmise, paljukirutud linnavalitsuse töö viljad. Kus on aga positiivsed plaanid, mis on sündinud viimase kuue kuu jooksul? Kus on plaanid, mida praegune valitsus kavatseb ellu viia? Volikogule neid igatahes tutvustatud ei ole. Kuna linnapeale meeldib pigem turuväravas seista ja ennast kiita, siis selle varjus toimub Võrus siiski asju, millele opositsiooni esindajana pean vajalikuks tähelepanu juhtida. Pean silmas Võru Kreutzwaldi gümnaasiumit ja Võru 1. põhikooli, mille linnavõim tahab homme, kolmapäeval ühe hingetõmbega hävitada. On tõsiasi, et Võru koolivõrk vajab muutusi ainuüksi põhjusel, et siia rajatakse riigigümnaasium. Küsimus on selles, kas muutused viiakse läbi nii, et olemasolev süsteem purustatakse täielikult, või püütakse arvestada võimalikult laia huvigruppide ringi.

Linnavolikogu eelmise koosseisu vastu võetud otsuse kohaselt asutataks Seminari tänavale Kreutzwaldi gümnaasiumi õigusjärglaseks olev riigigümnaasium ja Kooli tänaval hakkaks tegutsema Võru 1. põhikool. Selle tulemusel oleks säilinud Võru vanimate koolide järjepidevus, kuid samas oleks nad kõik saanud uue alguse uutes tingimustes. Kui abilinnapea Sixten Sild räägib, et volikogu praegu kehtiva otsusega oleks Kreutzwaldi gümnaasiumi tegevus nagunii lõpetatud, siis on kaks võimalust. Ta kas ei tea, mida ta räägib, või räägib midagi, mille kohta ta teab, et see pole tõsi.
Kahtlemata oleks mõlema kooli direktorile säilinud õigus komplekteerida kooli pedagoogiline kaader oma parema äranägemise järgi. Jah, seda plaani on peetud küllaltki radikaal-seks. Keskerakondlane Toomas Paur esines tollal sütitavate sõnavõttudega ja avaldas ajalehes artikli, milles pidas vastuvõetamatuks, et linnavõim alustab koolireformi lammutamisega. Sestap on huvitav vaadata, kuidas on endisest koolide „kaitsjast” saanud nende hävitamise toetaja.

Nii või teisiti seisab Võru linn praegu olukorras, kus linnavalitsus on otsustanud meie koolitraditsiooni läbi lõigata, ilma et selleks oleks vähimatki põhjust. Väita, et seda läheb vaja selleks, et oleks parem pedagooge ametisse võtta, on linnapea poolt alatu vale, sest tegelikult ei keela kooli direktoril kui asutuse juhil mitte keegi komplekteerida parim võimalik pedagoogiline koosseis. Veelgi asjatundmatum on jutt, et praegused õpetajad saavad uutesse koolidesse tööle kandideerides mingisuguse eelise. Linnapea peaks teadma, et avalikul konkursil kellelegi eelise andmine on korruptiivne, ebaseaduslik. Kahetsusväärseks tuleb pidada linnavalitsuse levitatavat juttu, et õpetajad lausa ise soovivad kahe kooli hävitamist. Tegelikult on õpetajad mitmel puhul avaldanud hämmingut, miks linnavalitsus on otsustanud koolid likvideerida, aga avalikult nad linnavalitsuse tegevusele vastu seista ei saa.

Kooli direktori võtab tööle ju linnavalitsus ja eks iga õpetaja soovib oma töökoha säilitada. Nii loodud hirmuõhkkonnas on pedagoogide suud suletud ja opositsiooni esindajana pole mul muud teha, kui neid mõista. Ent nii katkestab praegune linnavalitsus Võru haridustraditsioonid ja õpetajad kaotavad töö.

Lisaks sellele, et kogu koolide lammutamise aktsioon on tegelikult asjasse puutuvate argumentidega tervikuna raskesti põhjendatav, on teinegi, veel sisulisem probleem. Koolide lammutamatajätmine oleks odavam kui praeguste linnajuhtide valitud tee. Hinnanguliselt saaks rumaluste tegematajätmisega kokku hoida umbes 150 000 eurot, mis kulub koolijuhtide ja õpetajate koondamistasudele.