ELU JA KULTUUR

Vaatamata asjaolule, et Võru linn jääb elanike arvult üha väiksemaks, püsib Võru võrkpall endiselt Eesti paremikus. Tänu treeneritele.

Võrkpall, nii nagu näiteks suusatamine, on väga tehniline spordiala, kus ainult toore jõuga ei saavuta midagi. See seletab väikese mõne miljoni elanikuga põhjala suusatajate edu selliste hiiglaste kõrval nagu Venemaa, Jaapan, USA või Kanada. See seletab Võru võrkpallipoiste ja -tüdrukute edu Eesti suuremate linnade kõrval.

Õigus on Võru legendaarsel treeneril Raivo Jeenasel, kes ütles äsja 70. juubelit tähistanud teist legendi Aksel Saali iseloomustades, et viimane pöörab erilist tähelepanu tehnikale. Just viimistletud tehnika on see, mis on viinud Võru võrkpalli Eesti tippu, seda juba alates treener Jaan Gutmannist. Viimase kohta on öeldud, et just tema hakkas tehnikale erilist rõhku pöörama. Gutmanni tööd jätkavad tema õpilased, praegused treenerid. Võib julgelt öelda, et Võru võrkpall on tipus just tänu treeneritele, kelle õpetused ja eeskuju on innustanud noori mängijaid.

Teine oluline tegur, mis on võrkpalli puhul võtmetähtsusega, on oskus oma võimeid rakendada meeskonnatöös. Loomulikult pole koostöö tähtis ainult võrkpallis – hea tehnika ja oskuslik meeskonnatöö on edu aluseks igas valdkonnas.

Võru võrkpallist on palju õppida nii Võru linnal, maakonnal kui ka kogu Eestil. Juba kadunud Jakob Hurt pani mitusada aastat tagasi tähele, et eestlastel on raske saada suureks arvult, küll aga võib suureks saada vaimult. See mõte kehtib eriti tänapäeval, kus inimesi abistavad masinad. Tänapäeva nutikate masinate abil võib väike koht, kas siis Võru linn või Eesti, saavutada edu terves maailmas. Võtame sellise lihtsa asja nagu riigikaitse, kus üha enam omab tähtsust kõrgtehnoloogiline võimekus. Tänapäeva kõrgtehnoloogia ei tähenda enam suuri rauakolakaid, vaid pisikesi nutikaid seadmeid, mis võimaldavad vaenlase kahjutuks teha suure vahemaa tagant. Võimaldavad hävitada vaenlase võitlusvõime juba enne, kui too jõuab lahingut alustada.