. 
KÜSIMUS–VASTUS • „Pangem siis maks ka viinaviskajate ja narkomaanide peale, ainult et neilt ei saa raha kätte. Soovitaks veel maksu neile, kes hommikul ei võimle, kes abikaasat petavad ja kes naisterahvale ukse peal teed ei anna. Ja kindlasti ka neile, kes liiga kiiresti hingavad ning sellega liiga palju õhku tarbivad,” arvab riigikogulane Heimar Lenk haigekassa uue juhi Tanel Rossi plaanist nõuda paksukestelt, pensionäridelt ja suitsetajatelt lisaraha. Mida arvavad asjast teised riigikogulased, saate lugeda allpool.
Küsisime järgmist: 1. Mida arvate haigekassa kavast minna üle tasulisele ravile? 2. Mida arvate plaanist kehtestada pensionäridele ravikindlustusmaks ning nõuda suitsetajatelt ja paksudelt inimestelt suuremat ravikindlustusmaksu?
Valdo Randpere (Reformierakond): Mina arvan, et praegused küsimused ja seega ka vastused ei ole päris tegelikkusega kooskõlas. Igasugu uitmõtteid ja kontekstist välja rebitud seisukohti ei maksa võtta kui mingit plaani või kava.
Tarmo Tamm (Keskerakond): Selline kava on lausrumalus, sest Eesti inimese sissetulekud ei võimalda tasulist raviteenust osta. Samas on inimesed maksnud solidaarset ravikindlustusmaksu ja neil on õigus saada tasuta raviteenust. Haiguste ravi edasilükkamine süvendab krooniliste haiguste teket ja lõppkokkuvõttes on kaotajaks riik, sest ravi läheb kallimaks ning inimene on tööjõuturult eemal. Haigekassa reserv peaks olema praegusel hetkel kusagil 200 miljoni euro ringis ja seda on valitsusel plaanis kasvatada, et selle rahaga hoida riigi üldine rahaline seis tasakaalus.
Iga täiendav maks on rumalus, sest meie inimene on niigi nii ära maksustatud, et maksude nimekirja pole enam midagi juurde lisada võimalik. Need poliitikud, kes ei ole inimeste riigist lahkumises probleemi näinud, võiksid aru saada, et koos inimeste lahkumisega on vähenenud ka maksumaksjate arv.
Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Sinna meie tervishoid liigub. Juba praegu on meil sisuliselt tasulised naiste- ja meestearstid. Hambaarstid on eranditult tasulised. Kui arvestada, et näiteks Tallinnas pannakse praegusel hetkel silmaarsti juurde aegu kinni detsembrikuu lõpuks, siis praktiliselt on ka silmaarst tasuline, sest sul pole lihtsalt nii kaua aega oodata ja sa lähed rahalisele vastuvõtule, mis on võimalik sama arsti juures juba homme. Sama kehtib nahaarstide puhul. Operatsioonide järjekorrad on haigekassa rahaga keskmiselt aasta pikkused, oma rahaga saad kohe. Meil on vaid sõnades tasuta arstiabi. Ei tahaks olla halb prohvet, kuid ennustan mitmeid üllatusi uuelt haigekassa juhatajalt Tanel Rossilt. Selleks, et raviraha kokku hoida, ta ju sellele kohale pandi.
2. Pensionäridele ravikindlustusmaksu kehtestamine oleks lihtsalt sigadus, sest meie pensionäride pension polegi õige pension, vaid oma suuruselt sisuliselt elatusraha, et mitte ära surra. Oleme koos Lätiga pensionide suuruselt Euroopa punase laterna osas. Keskmine pension 320 eurot pole praeguste hindade juures mingi raha. Pensionäridele tuleks teha korraga üks suur pensionitõus, nagu omal ajal tegi Savisaar, kui tõstis korraga pensione 750 krooni võrra. Mingist ravirahast ei tohiks pensionäride puhul isegi rääkida.
Suitsetajate ja paksude maksust rääkimist nimetaks ma eesti poliitika lastehaiguseks. Keegi nagu mõtleks sellest, aga tõsiselt välja öelda ei julge. Pangem siis maks ka viinaviskajate ja narkomaanide peale, ainult et neilt ei saa raha kätte. Soovitaks veel maksu neile, kes hommikul ei võimle, kes abikaasat petavad ja kes naisterahvale ukse peal teed ei anna. Ja kindlasti ka neile, kes liiga kiiresti hingavad ja sellega liiga palju õhku tarbivad.
Rein Randver (SDE): Praeguste võimaluste juures toimib tervishoid edukalt. Kindlasti on meil kõigil soov, et saaks veel paremini. Kahjuks peame tõdema, et rahalisi vahendeid ei piisa. Täiendavalt võiks raha saada ravikindlustusmaksust, riigi eelarvest, kohalikust omavalitsusest või inimeselt. Arvan, et tervishoiuteenus peaks suuremas osas toimuma vajadusel, mitte sõltuma inimese rahakotist.
Loomulikult peame me ise tegelema tervislike eluviisidega. Riik saaks erisoodustusmaksuvabalt tööandjat töötajate tervise turgutamisel aidata. Praegusest pensionist ei ole inimestel võimalik ravikindlustust tasuda. Teema on arutamist väärt ja lahendused on riigi poolel. Perearsti korraldamisel näeksin ka riigipoolse osa suurendamist. Mõnedes riikides on niinimetatud suhkru-, rasva- jms maksud. Arvan, et meil on vaja tegelda tervishoiu korraldamisel üldisemate küsimustega.
Urmas Klaas (Reformierakond): Meie ravikindlustussüsteem on püsinud aastaid ja enne selle muutma asumist on vaja teha põhjalik analüüs. Niisama rapsida sellega ei tohi. Olen kindel, et solidaarne ravikindlustussüsteem peab säilima. Selle kõrvale võiks enam eraõiguslikku ravikindlustust soosida – et inimesed saaksid ise oma ravi üle enam otsustada. Ma ei tea, kes pensionäridele ravikindlustusmaksu kehtestamise juttu on ajanud. Mina seda ei poolda, sest pensionäride hulgas on vaesuses elavaid inimesi kõige enam, samas aga vajavad eakad arstiabi kõige enam.
Suitsetajatelt kõrgema ravikindlustusmaksu nõudmine kõlab küll hästi, kuid kuidas teha kindlaks, kas inimene teeb suitsu või mitte või kui tihti keegi seda teeb? Asi läheks absurdiks. Sama lugu on teie pakutud teise variandi puhul. Millal on inimene paks, millal tüse? Kui suur tohib mehel kõht olla? Kas tüsedus tuleneb haigusest või liigsest õllejoomisest – kes selle kindlaks teeb? Jääme ikka terve mõistuse juurde ja ärme aja asju absurdseks!
Meelis Mälberg (Reformierakond): Mina ei ole sellist kava näinud ega usu, et see kusagil olemas on. Samas – kuigi meil on üks Euroopa efektiivsemaid tervishoiusüsteeme, on siiski näha, et kõikideks vajadusteks raha ei jätku. Seega – kõik ideed paremaks tervishoiu korraldamiseks on teretulnud ja väärivad kindlasti analüüsimist. Otsuseid saab siiski langetada pärast kõikide alternatiivide põhjalikku kaalumist.
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): 1. Isiklikult olen selle vastu. Tasuline hambaravi on juba tasulise ravi peegeldus. Paljud inimesed ei naerata ega naera enam – mitte seetõttu, et neil pole põhjust, vaid seetõttu, et nad häbenevad suud lahti teha. Kui tasulisele hambaravile lisanduvad ka muud tasulised raviprotseduurid, saame tulemuseks kurva tänavapildi.
2. Pensionäridele võib ravikindlustusmaksu kehtestada. Kuid maksma peaks selle eest riik. Nii on haigekassal rohkem rahalisi vahendeid ja kogu ravisüsteem oleks lahedam. Pensionärid ise ei peaks küll seda maksu maksma, sest Euroopa Liidus on meie pensionärid pensioni suurustega teistest kaugel maas. Ja on nad ju kõik oma tööga selle eelnevalt tasa teeninud. Suitsetajad võiks suuremat ravikindlustusmaksu maksta. Ent kuidas seda tõestada, kes on suitsetaja? Kui ma suitsu ostan, kas olen siis suitsetaja? Või määrab suitsetaja staatuse arsti tehtud röntgenpilt? Aga kui ma pool aastat teen ja siis teen aastase pausi? Keeruliseks läheb.
Paksud aga pole alati liigsööjad. Vahel on paksuse taga ka mõni hormonaalne häire. Nendesse asjadesse tuleb suhtuda delikaatselt ja ettevaatlikult, inimest ei tohi kergekäeliselt milleski süüdi mõista. Ise võiks küll natuke peale maksta, sest liigsed kilod on saadud just ahvatlevate kreemikookide maiustamisest.
Kalvi Kõva (SDE): Ma väga loodan, et haigekassal ei ole plaanis minna üle tasulisele ravile. Juba praegu on inimeste omaosalus meditsiiniteenuste saamisel liialt suur – kogu tervisesüsteemi kogutulust maksavad patsiendid üle 20 protsendi. Inimeste omaosaluse tõstmine on lubamatu, sest see raskendaks just eakamate ja kõhnema rahakotiga inimeste pääsu arsti juurde. Tervishoiusüsteemi uusi rahastamisallikaid tuleb otsida mujalt. Meie pensionide suuruse juures ei tule pensionäridele lisamaksu panemine kõne alla. Autori poolt lõbusa loona mõeldud paksumaksu muutumine tõsiseks uudiseks näitab aga seda, et arutelu tervishoiu rahastamise tuleviku asjus pole juba aastaid toimunud. Tervishoid vajab täiendavaid tuluallikaid peale sotsiaalmaksu.
Ülo Tulik (IRL) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Lehekülg 8442 / 9256
