ELU JA KULTUUR

KÜSIMUS–VASTUS • Võru keele ja kultuuri uurimise ning arendamisega tegeleval Võru instituudil täitub tuleval aastal 20. tegevusaasta. Instituudis on toimunud viimase aasta jooksul suured muutused, asutuse alluvuses tegutsevad Võrumaa muuseumid, alates tulevast aastast tegutseb instituudi juures eraldi muuseumiosakond, millega ühineb Põlva talurahvamuuseum. Küsisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt, kuidas nemad hindavad Võru instituudi tegevust. Küsimused olid järgmised:

1. Võrus tegutsev Võru instituut saab järgmisel aastal 20 aastat vanaks. Kas Võru instituut on teie arvates vajalik ja kas tema ülevalpidamine riigi eelarvest on õigustanud? Miks? 2. Mida konkreetset on Võru instituut teie hinnangul suutnud nende aastatega Võrumaa arengu hüvanguks ära teha? 3. Võru instituut annab välja võrukeelset ajalehte Uma Leht. Kas olete selle lehe lugeja? Kas selle lehe väljaandmine riigi kulul on teie arvates vajalik? Miks?

Rein Randver (SDE): Aastal 1995 loodud Võru instituut on tegelenud ajaloolise Võrumaa erinevate teemadega. Minule teadaolevalt on tegemiste keskmes olnud teadustöö, kohalik keel ja kultuur, mitmed sõnaraamatud ning paljud kohtumised erinevates kogukondades. Neid töid on olnud võimalik teha läbi püsiva rahastamise riiklikust programmist ja muudest allikatest. Eestis on piirkondi, kes on kadedad võrokeste tegemiste üle.

Ajalehe Uma Leht alaline lugeja mina ei ole. Arvan, et ajalehe Uma Leht tuleviku osas teevad otsuse kohalikud inimesed.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Võru instituut teeb väga tänuväärset tööd võro keele, paikkonna kultuuri ja kommete säilitamisel ning edendamisel. Eesti kultuuri rikkus seisneb just selle mitmekesisuses ning seepärast on ka Võru instituudi toetamine riigieelarvest mõistlik ja vajalik.

Uma Leht aitab võro keelt hoida elavana ja seetõttu on selle väljaandmine õigustatud. Ei saa öelda, et alati selle lehe servast servani läbi loeksin, aga sirvin ikka, kui kätte satub.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Võru instituut on väga vajalik ja palju aastaid talle! Tore, et saame vähemalt mõne rahvakillu ja keele säilitamiseks midagi teaduslikul tasemel ära teha. Kindlasti oleks vaja riigieelarvest instituudile ka tulevikus raha eraldada. Mitte nii, et igal aastal muudkui vaidleme, et kui palju seekord anda. Peaks kohe eelarvesse kindla rea sisse kirjutama ja igal aastal tuleks see summa Võrumaale kohale saata. Nii on kindlam oma tegevust planeerida ja tulevikku kavandada, kui tead, et vaat niisugune summa on meil kindlasti ka tuleval aastal olemas. Tuult tiibadesse, võrokad!

2. Minu meelest on kõik, mis tehtud, Võrumaad teeninud. Nagu näiteks üritused, konverentsid, trükised ja raamatud, heliplaadid. Need kõik jäävad tulevikupõlvkondadele meenutama, kuidas suhteliselt väikese raha, kuid suure entusiasmiga suudeti meie päevil oma keelt ja rahvuskultuuri alal hoida. Selleteemalised salvestised ja trükiteosed on tulevikus kulla hinnaga. Olen ise seda kogenud, kui mõne Kagu-Eestit tutvustava vana raamatu olen leidnud, millist vaid mõned eksemplarid järele jäänud. Millise huviga olen lugenud haruldasi meenutusi esimese vabariigi aegsest ühistegevusest Lõuna-Eestis ja siinsest isetegemisest kultuuri vallas! Vapustav, millised hakkajad on varem neil mail elanud! Võru instituut aitab kaasa, et ka tulevased põlved meist vaimustusse sattuksid.

3. Võrumaa Teataja on mul juba aastaid tellitud ja nii olen siinsete asjadega põhjalikult kursis. Tänu ajalehele Uma Leht olen ka Võru murret harjunud lugema ja pean ütlema, et kõige tähtsama, mis lehes kirjas, suudan ikka teada saada. Püüdkem  ikka üheskoos kohalikke ajalehti elus hoida! Kõige lihtsam on seda teha nii, et tellime lehte, loeme teda ja jagame teistele!

Urmas Klaas (Reformierakond): Võru instituut teeb tänuväärt tööd võro keele ja meele hoidmisel ning arendamisel. Meie kultuuri elujõud peitub tema paljususes ja erinevustes. Mida rohkem neid on ja mida tugevamad nad on, seda elujõulisem on eesti rahvas, kultuur ning meie riik. Võru instituudi toetamine riigieelarvest on õige ja vajalik.

Võru instituut on palju ära teinud. Märgin ühte väikest asja, mis mulle aga väga korda läks. Nimelt hakati julgustama Vana-Võrumaa asutusi, ettevõtteid, koole pruukima võro keelt ja jagati ka sellekohast märki. See oli väga julgustav ja meie rahva eneseteadvust tõstev ettevõtmine.

Uma Lehte loen. Minu meelest võiks ta kopsakam olla just mahu mõttes.

Soovin Võru instituudile pikka iga ja ilusat pito!

Tarmo Tamm (Keskerakond): Oma senise tegevusega on Võru instituut tõestanud, et see, mida nad on nende aastatega teinud, on Võrumaa seisukohalt väga tähtis. Teemad, millega instituut tegeleb, on Võrumaa ajalugu, võro kiil, traditsioonilised tegevused Võrumaal, kultuur, ettevõtlus jne. Jätkuv instituudi toetamine riigieelarvest on vajalik ja loodan, et Võru instituudi rahastamist ei panda tulevikus omavalitsuste kohustuseks.

Olen pidev Uma Lehe lugeja ja selle lehe lugemine võimaldab seda omapärast keelt meelde tuletada. Olen kasvanud perekonnas, kus võru keel oli kodune keel. Sellist lehte ei ole võimalik välja anda kommertsalustel ja seega sõltub selle lehe tulevik sellest, kas riigi rahaline toetus jätkub või mitte.

Inara Luigas (SDE): Kõige rohkem tuntakse ehk Võro instituuti ja selle tegemisi läbi ajalehe Uma Leht. Kindlasti oskavad võrokesed ise paremini iseloomustada Võro instituudi töid ja tegemisi ning anda hinnanguid, kuid taoliste institutsioonide ülalpidamine pole mõeldav ilma riikliku toetuseta. Riik peab teadma, millist teenust taolised asutused rahvale osutavad, kui pikaks ajaks sellist teenust antakse ja kui vajalik on sellise institutsiooni tegevus riigi jaoks. Olen ka varem seda välja öelnud, et näiteks Uma Lehe tegemine võiks olla osaliselt toetatud. Kvaliteetse kauba järele peaks olema alati nõudlus, nii ka taolise lehe järele, mis annaks eelduse, et rahvas seda ka raha eest tellima hakkab. Kui ei, siis peab peeglisse vaatama ja otsustama, kas sellisel moel lehe tegemine on otstarbekas. Tean paljusid, kes seda lehte ei loe, kuid igasse postkasti ta ilmub. Samuti peaks oluliselt paranema Setomaa lehe kvaliteet, mida riik 100protsendiliselt finantseerib, kuid mille kvaliteet on tugevalt alla käinud.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Võru instituut on kindlasti vajalik, et hoida kõike, mis on seotud meie Võrumaaga ja võru keelega. Riik peab midagigi regionaalpoliitika arenguks ja alalhoidmiseks panustama ning sellepärast pean riigipoolset rahastamist  siinkohal õigeks. Alati võib aga küsida, milleks ja mil viisil raha eelarves kasutatakse ja kas prioriteedid on ikka põhjendatud, ning selle ümber võib diskuteerida. Olen mõnevõrra kursis Võru instituudi tegemistega, aga nagu teie küsimusestki paistab, avalikkuse jaoks on üks olulisemaid väljundeid Võru instituudist just Uma Leht. Sellel lehel on suur väärtus meie võrukeste või Võrumaaga seotud inimeste jaoks, hindan seda kõrgelt. Olen selle lehe järjekindel lugeja ja viin selle lehe ka Tallinnas elavatele sugulastele lugeda. Selle lehe on muutnud huvitavaks kindlasti oma ala entusiast Ülle Harju koos kaaskonnaga. Nagu ikka, väärtus on inimestes!

Nõustun Võrumaa Teataja peatoimetaja Kalev Annomi hiljuti lehes välja öeldud mõttega, et Võru instituut peaks rohkem tähelepanu pöörama Võrumaaga seotud või päritoluga kultuuri-, hariduse- jt oluliste inimeste tegemistele või mälestustele. Muidugi, see nõuab ilmselt lisaressursse.

Omamoodi hea algatus on ka ju meie kandi muuseumide sidumine Võru instituudiga.

Isiklikult arvan, et Võru instituudi ülesanne oleks ka avalikkusele selgitada, et võru keel ja seto keel on kaks erinevat keelt, mõningate sarnasustega muidugi, eriti põhjaeestlase jaoks.

Pooldan igati Võru instituudi tegevuse tugevdamist.

Kalvi Kõva (SDE): Küsimus, kas Võru instituuti on vaja, on rohkem kui üllatav. Võru instituuti rahastada on vähim, mida riik saab teha meie omakultuuri hoidmiseks ja tugevdamiseks. Nende aastate jooksul on instituut ära teinud väga palju, alates keeltepesadest lasteaedades kuni „Uma peoni”. Meie inimestele ajaloolisel Võrumaal on see tegevus andnud rohkem, kui arvata oskame.
Olen suur Uma Lehe lugeja, sest see on parim leht, mis meie pere postkasti tuleb.

Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.