ELU JA KULTUUR

Rõuge vald on nagu tükike välismaad keset Võrumaad. See nagu polekski Eesti, nagu oleks valla elanikud ja juhid pärit kusagilt mujalt, toodud sisse mõnest läänepoolsest riigist. Tundub uskumatu, et Rõuges räägitakse sedasama võru keelt mida ülejäänud Võrumaal.

Rõuge puhul on lust vaadata, kuidas valla inimesed on kõik ühise asja eest väljas. Kui palju seal mõeldakse laste ja noorte peale! Näiteks Võru linnas, kus on kordades paremad võimalused ja kordades rohkem raha, pole siiani suudetud korda teha mitte ühtegi (jah, lugesite õigesti, mitte ühtegi) lasteaeda ning linna noortekeskus on linnal pigem nagu häbimärk otsa ees. Samas kui Rõuges kerkivad noortekeskused kui seened pärast vihma igas väikses külakeses. Võrreldes Võruga on Rõuge nagu mingilt teiselt planeedilt.

On imetlusväärne, kuidas Rõuge suutis hakkama saada Nursipalu harjutusväljaku teemaga. Esiteks hakkasid asjaga kohe tegelema Rõuge enda inimesed, Kalvi Kõva riigikogust ja Anti Allas Võru maavalitsusest. Kuigi Rõuge vallavolikogu esimees Jaak Pächter pooldas teist suunda, ei hakanud ta pärast kohalikel valimistel lüüasaamist tagantjärele rusikatega vehkima ega teisi mustama, vaid tunnistas kaotust ja toetab uue juhtkonna tegevust.

Taustaks võib küsida, kui paljud Võru linna inimesed on sedasi Võru linna huvide eest väljaspool seisnud? Pole siis ime, et Võru linn on oma arengus igapidi maha jäänud. Võru linna eliitkoolimaja, Võru Kreutzwaldi gümnaasium sai remonditud alles möödunud aastal, kõige viimasena terves maakonnas. Häbi peaks olema, aga üks asi, mida Võru linna juhtidel pole olnud, on häbitunne. Loodetavasti suudab Rõuge inimene Anti Allas nüüd linna soost välja upitada.

Rõuge puhul on iseloomulik, et inimesed valdade liitmist ei poolda. Rõuge on kesk Võrumaad nagu väike Liechtenstein kesk Euroopat, kes ei taha midagi kuulda mingist liitumisest, sest siis pääseksid suured šaakalid raske vaevaga üles ehitatud ilusat asja lõhkuma. Võib ette kujutada, mis Rõuge ilust alles jääks peale Võru linnaga liitmist.