ELU JA KULTUUR

KÜSIMUS–VASTUS • Seoses haldusreformi päevakorrale tõusmisega küsisime eelmisel nädalal reformi läbiviimise kohta arvamust Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt. Järgnevalt edastasime samad küsimused Võrumaa omavalitsuste volikogude esimeestele ja neil oli vastamiseks aega üks nädal.

Haldusreformi teema tõusis päevakorrale kuu aega tagasi, mil 22 ühiskonnategelast, teiste hulgas endised ministrid Raivo Vare ja Ülo Kaevats, tegid pöördumise haldusreformi toetuseks.

„Eestil kui väikeriigil on vaja paljuräägitud riigipidamise reformi, mis hõlmaks riigi kõiki juhtimistasandeid. Selle reformi üheks nurgakiviks peab olema ka haldus-territoriaalne reform – oma varsti juba paarikümneaastase „habemega” ettevõtmine, mis on muutunud pigem sõna „reform” paroodiaks,” ütlevad manifesti koostajad.

Oma pöördumises kutsuvad ühiskonnategelased üles riigikogulasi haldusreformi seaduse eelnõud vastu võtma juba käesoleva aasta jooksul, sest siis saaks reform 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks valmis.

Kaitseliit on andnud teada, et haldusreformi venimine seab ohtu Eesti kaitsevõime, kuna nii Eestist kui maakohtadest lahkub palju inimesi.

Vabariigi valitsuse välja pakutud reformikava kohaselt peaks Võrumaale jääma kolm omavalitsust, ent näiteks Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares peab ainuvõimalikuks Võrumaal ühte omavalitsust.

Reformi negatiivne näide on Läti, kust vaatamata omavalitsuste liitmisele on jätkunud inimeste lahkumine ja seda veel kiiremini kui Eestist.

Küsimused volikogude esimeestele olid järgmised: 1. Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares on seoses haldusreformiga käinud välja mõtte, et Võrumaal võiks tulevikus olla ainult üks omavalitsus Võru linna kui tõmbekeskuse ümber. See idee on leidnud vaikivat poolehoidu. Sama seis on nii Põlva- kui ka Valgamaal, kus väljakujunenud tõmbekeskus on maakonnakeskus. Mis te arvate sellest mõttest, et Kagu-Eesti maakondadest saavad omavalitsused? Miks on see hea või halb? 2. Haldusreformist on räägitud varsti juba paarkümmend aastat, ent seda pole suudetud teostada ja inimeste kannatus on katkemas. Mida tuleks teha, et haldusreform saaks ära tehtud?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Urmas Juhkam, Vastseliina vallavolikogu esimees: 1. Arvan, et maakonna ümbernimetamine vallaks on liiga lihtne lähenemine ja see ei anna head tulemust. Liiga suured omavalitsused ei tule toime väikeste kohalike ülesannete lahendamisega, kuna ei pea neid olulisteks. Tekib tugev ääremaastumine ja elanike lahkumine suureneb veelgi. Aga lahkutakse mitte Võru suurvalda, vaid Tartusse  ja Tallinnasse. Seda tuleks aga igati vältida.

Ka riigikaitseliselt on oluline tugevate piiriäärsete valdade olemasolu ja elujõuliste talude säilimine. Minu arvates on Võrumaale parim lahendus neli omavalitsust.

2. Haldusreformi läbiviimine võiks toimuda samaaegselt koos üldisema riigireformi läbiviimisega. Kohalike omavalitsuste vabatahtlikule liitumisele lootma jääda ei maksa, sest reformi läbiviimine peaks toimuma riigipoolselt.

Margus Klaar, Urvaste vallavolikogu esimees: 1. Hetkel ei peaks Urvaste vald kellegagi ühinema, aga kui riik ikka võtab vastu otsuse, et omavalitsusi peab liitma, siis isiklikult toetan mõtet, et Võrumaal oleks üks omavalitsus.

Urvaste vallavolikogu eelmine koosseis võttis vastu otsuse, et Urvaste valla tõmbekeskuseks on Võru. Kahju, et maavanem sellega ei arvestanud ja pani meid kokku Antslaga. Selle poolt ei olnud ükski volikogu liige. Loodan, et kui Võrumaale jääb üks omavalitsus, siis kohapeale jääb kohalike olusid tundev inimene (inimesed), sest see oleks kohalikule inimesele tähtis. Hea oleks liitumisega ehk see, et koos saab teha hankeid, projekte, korraldatakse koolivõrku ja transporti. Halb on see, et võim läheks tavakodanikust veelgi kaugemale. Urvaste jääb äärealaks ja suhtlemine omavalitsuste juhtide ning tavainimeste vahel kaugeneb. Eks sõidetakse kohalikest lihtsalt üle, sest ei tunta piirkonna eripära.

2. Teisele küsimusele vastates peaks ikka enne kindlaks tegema, mida selle liitmisega tahetakse saavutada ja mis on selle eesmärk. Ma ei saa teie küsimusest aru – kelle kannatus hakkab katkema? Volikogu hetke koosseisus ei soovi keegi vabatahtlikku liitumist ja selleks, et teha haldusreformi, peab riik jõuliselt sekkuma. Samas, kas ei suretata sellega elu maal veel rohkem välja, sest lõpuks hakkasid seal elama ainult hunt ja rebane? Kas peaksime siis kõik maalt ära linna kolima, sest seal on kõik inimesele vajalikud struktuurid olemas – haigla, pank, apteek, vanadekodu jne. Urvaste vallas suudame hetkel tagada lastele lasteaiakohad, kool on hästi rahastatud, seltsielu toimib ja ka sotsiaalvaldkond on hästi korraldatud. Ma ei näe ühtegi valdkonda, mille pärast me peaks näiteks Antsla vallaga ühinema. Kui üldse tuleks ühineda, siis ainuke lahend oleks üks Võrumaa omavalitsus.

Tõnu Lindeberg, Mõniste vallavolikogu esimees: 1. Mõte on väärt arutamist. Toimiks see kindlasti ühe partei süsteemis paremini. Kartus on, et kiiresti hakkab suurenema ääremaastumine. Kaugema nurga hääl sumbub keskuse melus. Kindlasti peaks ka praegustesse vallakeskustesse jääma mingite toimingute korraldamine (sotsiaal, mingil määral juriidikat ja veel muudki). Arvan, et praegu väljakäidud tõmbekeskused Võrumaal ei toimi (vähemalt Mõniste valla suhtes). Kui tõmbab, siis juba Võru poole, kus saab ära ajada enamiku vajalikest toimingutest.

2. Vaja oleks riiklikult stimuleerida vabatahtlikult ühinejaid. Mitmed spetsialistid võiksid olla mitme valla peale ühised (ehitus, planeeringud jne.) Üle tuleks vaadata valdade kohustused ja finantseerimine. Praegu tuleb kohustusi aina juurde, kuid rahalist katet ei ole. Regionaalministri büroo on terve iseseisvusaja tegelenud kaartide joonistamise ja rahvaarvu liitmisega reaalellu süvenemata. Otepääl toimunud omavalitsustöötajate kohtumisel regionaalministri Siim-Valmar Kiisleriga (sellel aastal) oli kõik  praktiliselt samas seisus kui 1998. aasta kohtumisel toonase ministri Peep Aruga (ehk ambitsioonikam).

Aivar Rosenberg, Sõmerpalu vallavolikogu esimees: 1. Toetan Võru maakonna ühe omavalitsuse ideed. Praegused vallad osavaldadeks.

2. Vabatahtlikult reformi läbi ei vii. Kõigepealt riigireform ja siis haldusreform.

Aigar Kalk, Haanja vallavolikogu esimees: 1. Arno Varese välja toodud mõte pole midagi uut ja seda on regionaalministri poolt välja pakutud erinevate reformi stsenaariumite kirjeldamisel mõni aasta tagasi, kuid jõulisemalt on ministeerium hakanud lükkama seda nii-öelda „tõmbekeskuste vankrit”. Haldusreformi maalappide liitmise pärast teha pole mõtet, see peab toimuma vallas elavate ja piirkonna eluvõimet toetavate inimeste heaolu pärast kodanike huvisid silmas pidades. Natuke selgusetu on, kuidas toimub selles nii-öelda maakonnapõhises omavalitsuses võimu teostamine? Kas selle mõtte all on mõeldud kahetasandilist omavalitsust või kogu võimu teostamine käib ainult Võru linnast? Missugusel moel on tagatud sotsiaalhoolekande, lasteaedade ja koolivõrgu küsimused nii, et väärikas elu oleks tagatud ka piiriäärsetes piirkondades? Missugused funktsioonid on loodaval omavalitsusel ja missugused funktsioonid riigil, et oleks tagatud näiteks praeguse Haanja valla areng? Lihtsalt maalapid ja rahakotid kokku liites ning hallates praegusel hetkel kohalikule omavalitsusele pandud kohustusi on oht, et linnadest eemal aktiivne elu hääbub, sest nii-öelda keskuste investeeringute vajadused on suured kasvõi näiteks teedesse-tänavatesse. On küsimusi, mida saab paremini lahendada suure omavalitsuse kaudu, ja on kindlasti teemasid, millega tuleb paremini toime väike omavalitsus.

Me peame mõistma, et maal elamine on riigile ja paikkonnale väärtus, mida on lihtne lämmatada, kuid mille taaselustamine on teinekord võimatu.

Seega kiirustades ning oma ülesandeid teadmata ei saa öelda, mis on hea ja mis halb. Kui funktsioonid on riiklikul ja kohalikul tasandil paigas, on mõistlik see küsimus uuesti küsida.

2. Haldusreformi teemadel on tõepoolest räägitud üpris pikalt, samas minule teadaolevalt pole küll kellegi kannatus katkenud, sest kannatuse katkemisest annaksid märku konkreetsed sammud omavalitsuste ühinemise suunas. Selleks, et haldusreformiga edasi minna, tuleb kõigepealt kokku leppida, millised on riiklikud ülesanded ja millised otsused kohalikul tasemel teha. Vabatahtlikku ühinemist tõenäoliselt ei toimu.

Aigar Paas, Misso vallavolikogu esimees: 1. Võrumaale ühe omavalitsuse moodustamise idee on õhus olnud juba üle kümne aasta ja ühest poolehoidu ega ka vastuseisu pole see saanud. Kas Võrumaal on üks, viis või 13 omavalitsust – see ei muuda siinset olukorda kuidagi roosilisemaks. Haldusreformi eestkõnelejad püüavad veenvalt rääkida, kuidas reformi käigus suureneb omavalitsuste kompetentsus, teenused muutuvad kättesaadavamaks ja rahaline seis paraneb tugevalt. Jutt võib ju hea olla, kuid vaatame asja reaalset külge. Kompetentsus on ka praegu olemas ja seda saab parandada koostöö kaudu. Spetsiifilist ala valdava ametniku saab palgata ka mitme omavalitsuse peale.

Teenuste kättesaadavamaks muutumine pole ka tõsiselt võetav, sest suure omavalitsuse puhul ei pruugi ametnik olla kursis, mis toimub Ruhingu, Karisöödi või Sakudi külas ja milliseid teenuseid neis kohtades vajatakse. Väikeste kogukondade puhul võib väga tõenäoliselt juhtuda nii, et omavalitsuse volikokku ei pääse ühtegi esindajat ja kohalik elu hakkab seeläbi kannatama. Rahalise seisu paranemist ei toimu samuti, sest mitme vaese liitumise tulemus ei ole jõukas, vaid ikka kehval järjel olev omavalitsus. Muutub vaid statistika, sest viiest vaesest saab üks vaene, mis tähendab, et vaesus vähenes viis korda.

2. Haldusreformist on kaua räägitud ja räägitakse tegudeni jõudmata rahulikult edasi. Haldusreformi on senini püütud läbi viia piiride nihutamise meetodil. Regionaalministrile on see olnud mingi asendustegevus, et tegelikult vajaliku töö kohta keegi küsimusi esitama ei hakkaks. Kui soovitakse lõpuks haldusreformi läbi viia, tuleb alustada seadusandluse muutmisega, panna kindlalt paika tulevaste omavalitsuste õigused, kohustused ja rahastamismudelid. Haldusreform saab olla ainult osaks riigireformist, mille käigus muudetakse kogu süsteem ametnikukesksest kodanikukeskseks ja toimub riigiaparaadi efektiivsemaks muutmine. Omavalitsustele tuleb anda tagasi ka tegelik otsustusõigus kohalikku elu puudutavates küsimustes ja kindlus tuleviku ees.

Hetkel püütakse sundida kiiretele liitumistele ja hiljem öeldakse, et nüüd kehtestame hoopis teised reeglid. Selliselt haldusreformi läbi viia ei saa.

Karel Saarna, Rõuge vallavolikogu esimees: 1. Otsustustasand peab olema inimesele võimalikult lähedal, et arvestada kohalike vajadustega ja sidustada kohaliku elu otsuseid kohalike elanikega. Suure Võrumaa omavalitsuse puhul otsustustasand kohalikust inimesest kaugeneb. Kui ainuke otsustustasand tuleb Võrumaa keskmesse, kas see arvestab valikuid tehes kümne-20 piiriäärse elanikuga sama palju kui linnaelanikega?

Praegu on Võrumaa omavalitsustes kokku 13 volikogu umbes 60-70 volikogu komisjoniga, mille töö kaudu on kaasatud otsustusprotsessidesse umbes 500 inimest. See on taganud selle, et otsused on tehtud võimalikult palju kohalike inimeste arvamusi arvestades. Kaasarääkimisvõimalus oma kodukoha arengu osas seob paigaga ja inimesed ei lase niivõrd kergelt oma koduvallast lahti. Ta leiab või loob siin ise endale enesetoestusvõimalused ja nii panustab veelgi koduvalda. Tulemuseks on väljarände vältimine. Tugev kogukond ja inimeste laiapõhjaline kaasamine on Rõuge valla näitel palju edu toonud ja siinne maaelu pakub hulgaliselt võimalusi kõigile, noortest eakateni.

Maakonnaülene ja naabritevaheline koostöö on oluline ning seda peaks tegema küll ja veel. Valdkonnad, kus koos tegemine on kindlasti kasulik ja efektiivne oleks jäätmemajanduse korraldamine, omavalitsustele pandud järelevalve ülesannete ühine korraldamine, maakondlik ettevõtluse ja turismi arendamine jne. Need tegevused võiksid olla maakondlikud ja elluviidavad tugevnenud maakondliku rakendustasandi poolt.

2. Ma ei usu, et paljude inimeste kannatus on katkemas. Kui on tahetud liituda ning on peetud seda mõistlikuks ja võimalikuks, siis on üle Eesti liitumisi ka toimunud. Eelkõige on haldusreformi edukaks rakendamiseks vajalik kokkulepe vabariigi valitsuses.

Selleks, et haldusreformi vajadus ja selle tulemus oleks kõigile elanikele selge ja vastuvõetav, peaks selgelt välja tooma, milliseid maaelu probleeme see lahendab, millised ülesanded ning kohustused omavalitsused saavad ja milliseid muutusi ning toetust on riigilt oodata. Me peame otsustes lähtuma inimestest, mitte vallapiiridest või kulude kokkuhoiust. Eesti jaoks ei tohigi elu maal olla kulude kokkuhoiust lähtuv.

Kurmet Müürsepp, Antsla vallavolikogu esimees: 1. Ei toeta sellist plaani.
Ale Sprenk, Varstu vallavolikogu esimees: 1. Varstu valla jaoks on vaikivalt ja toimiv tõmbekeskus Võru.

2. Haldusreformi tehku ikka need, kes selle eest palka saavad! Kui on asjalikud otsused, küll omavalitsused siis nende järgi toimetavad.

Arno Vares, Meremäe vallavolikogu esimees ei vastanud (jääb varem öeldu juurde).
Heino Ojaperv, Lasva vallavolikogu esimees ei vastanud.
Priit Süüden, Võru vallavolikogu esimees ei vastanud.
Tõnu Jõgi, Võru linnavolikogu esimees ei vastanud.