ELU JA KULTUUR

KÜSIMUS–VASTUS • Olukord Ukrainas on viimastel nädalatel äärmiselt pingeliseks muutunud ja on suur oht, et Ukraina jääb ilma ühest oma väärtuslikumast osast, Krimmi poolsaarest.
Kuivõrd Venemaa kasutas Ukraina okupeerimiseks argumenti, et mindi appi kohapealsele venekeelsele elanikkonnale, on suurenenud oht, et Venemaa võib samadel kaalutlustel tulla appi venekeelsele elanikkonnale Eestis ja Lätis. Leedus võib Venemaa soovida luua otseühenduse Kaliningradiga.

Kuivõrd Venemaa positsioon on seoses maailma majanduskriisiga tugevnenud ja kõrge nafta hind maailmaturul turgutab naftarikka Venemaa majandust, ei julge keegi maailmas Venemaale vastu hakata. Krimmi okupeerimist on seni saatnud vaikne mõmin, sarnaselt Saksamaa sammudega 1930. aastatel.

Kuna Ukraina olukord mõjutab otseselt olukorda Eestis ja Eesti elu on delegeeritud korraldama riigikogu liikmed, küsisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt, millist lahendust pakuvad nemad Ukraina olukorrale. Küsimused olid järgmised: 1. Olukord Ukrainas on muutunud äärmiselt pingeliseks, Vene väed on okupeerinud naaberriigi territooriumi. Kuidas oleks võimalik seda olukorda lahendada? 2. Kuidas saavad Kagu-Eestis elavad inimesed Ukrainat ja ukrainlasi toetada?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): 1. Krimm on okupeeritud Vene relvajõudude poolt ja Venemaal käib äge propagandarünnak Ukraina vastu. Õnneks on seni suudetud vältida provokatsioone ja pole inimohvreid.

Olen veendunud, et olukorda ei ole võimalik lahendada relvade abil. Tuleb kiiresti istuda läbirääkimiste laua taha ja alustada poliitilist dialoogi. On selge, et Venemaad lihtsalt näpu viibutamine ei peata. Tarvis on konkreetseid sanktsioone nende vastu, kes reaalselt vastutavad.
2. Inimestel, kes soovivad Ukrainat ja ukrainlasi toetada, soovitaksin oma meelsust näidata kasvõi sotsiaalmeedias. Ja kui kellelgi on tuttavaid ukrainlasi, siis kindlasti tasub neile saata toetav sõnum.

Ülo Tulik (IRL): 1. Venemaa praeguse valitsuse okupatsioonil Ukrainas peaks olema tõsisemad tagajärjed, kui ka okupant ise arvata oskaks. Küsimus on, millises mahus suudab Euroopa Liit ennast ühtselt kehtestada, et selline jõhkrus Euroopa kontinendil oleks lubamatu. Mõjusad sanktsioonid on tõenäoliselt ainus, mis paneb seda autoritaarset võimu muretsema. Üks võimalikest variantidest on Vene niinimetatud teenistuspasside omanikele viisavabaduse tühistamine Euroopa Liidus. Võimalusi on veel mitmeid, aga tähtis on see, milles Euroopa liikmesriigid suudavad kokku leppida.

2. Mina olen oma tuttavatele Ukrainasse helistanud ja informeerinud meie riigi ettevõtmistest Ukraina toetuseks. Paljudel võrukatel peaks meeles olema erinevad esinejad Ukrainast Võru folkloorifestivalil. Helistage oma sõpradele ja toetage neid hea sõnaga!

Rein Randver (SDE): 1. Toimunud sündmused on Ukraina suveräänsuse rikkumine. Pingelisele olukorrale Ukrainas on reageerinud paljud riigid eraldi ja koos. Kohtumised, arutelud on viinud mõtetele, et suhted Venemaaga peaks üle vaatama. Näiteks otsustas Euroopa Liit peatada läbirääkimised Venemaaga viisaküsimistes ja uue raamlepingu osas. Suur töö tuleb teha rahvusvahelistel vaatlusmissioonidel Ukrainas.

2. Eesti on juba rahaliselt Ukrainat toetanud. Üks meie võimalusi on igapäevaoste tehes otsida ja osta Ukrainas toodetut kaupa. Kindlasti on veel tähtis hoida ukrainlastega Eestis sidet, sest koostöös võib sündida häid mõtteid ja tegusid. Abiks on teadmine, et Kagu-Eestis on paljudel koostöö erinevate Ukraina piirkondadega.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Pärast Maidani väljaku veriseid rahutusi ja neile järgnenud võimupööret on Ukrainas olukord äärmiselt tõsine. Sisuliselt on Ukraina lõhenenud nii poliitiliselt, territoriaalselt kui ka rahvuste järgi. Nagu uudisteagentuurid teatavad, läheb lõhe isegi läbi perekondade. Tundes Ukrainat üsna hästi, kardan, et leppimisele, kui niisugust üldse kunagi enam tuleb, kulub selles 48 miljoni elanikuga riigis aastakümneid. Teise maailmasõja aegsed haavad polnud seal siiani kinni kasvanud, nüüd tiriti nad uuesti lahti. Lisaks on uus sügav konflikt tekkinud võimupöörde toime pannud jõudude, keda toetavad USA ja Euroopa Liit, ning nõukogudeaegse nomenklatuuri vahel. Peale selle on vastuolu Kiievi ja Ukraina idaosa tööstuslinnade Harkivi, Donetski ning teiste vahel.

Krimm on küsimus omaette. Need, kes teavad Venemaa ajalugu pisut põhjalikumalt, Krimmi kriisi kerget lahendust vaevalt et usuvad. Krimm on Venemaale sedavõrd tähtis, et ilma sõjata teda vist küll ära ei anta. 16. märtsi referendum, kus venelaste enamus, neid on kahest miljonist elanikust 60 protsenti, nähtavasti võidab, rahu kaasa ei too. Küll võib olukord lahenduse leida Kiievi ja Simferopoli vahelise lepinguga. Sevastopol jääb aga küll Venemaa kätte ka igasuguse leppe sõlmimise puhul. Läänemaailma asjatundjad on viimastel päevadel pakkunud välja ka Krimmi poolsaare väljarentimise võimalust Venemaale, nagu on Kuubas tehtud Guantanamo territooriumiga, kus asub USA kurikuulus vangla.

2. Eesti saab Ukrainat aidata arstiabi, rohtude, raha, aga võib-olla ka põgenike abistamise kaudu.

Inara Luigas (SDE): Olukord Ukrainas on keeruline. Rahutused, mis kulmineerusid vägivallaks ja mis algasid Maidanil, on edasi kandunud Krimmi. Ilmselt ei uskunud keegi kuu või rohkem aega tagasi, et olukord muutub selliseks, nagu see praegu on, muidu poleks Euroopa Liidu vastavad institutsioonid asja nii kaugele lasknud. Ma arvan. Meie välisministri Urmas Paeti ja Euroopa Liidu välisasjade ning julgeolekupoliitika esindaja Catherine Ashtoni telefonikõne viskab segadustele veelgi õli tulle, seda mitmes varjundis. Isiklikult arvan, et oleks pidanud toimetama oluliselt kiiremalt, mitmed sisulised kõnelused Venemaaga on jäänud pidamata, kuid mis oleks hoidnud ära vägivalla ja inimohvrid. Rohkem rahulikku diplomaatiat ja mõistust asjade lahendamisel. Hambuni relvastumine ei hoia enam ära kriise ega taga rahu maa peal. Ka on kõigile selge, millist olulist rolli konfliktide õhutamisel ja olukorra kajastamisel mängib meedia, seega peab ka iga edastatud info olema väga täpne, vaenu mitteõhutav ja selgitav.

Ukrainat toetab iga maksumaksja, kui Ukrainasse saadetakse toetamiseks rahalist või mõnda muud abi. See pole vaid valitsuse tugi, see on kogu eesti rahva toetus sellele maale.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Ukraina olukord on äärmiselt pingeline ja meie naaberriik Venemaa on viinud täiendavalt sõdureid Krimmi poolsaarele. Tegemist on agressiooniga sõltumatu Ukraina riigi vastu. Rahvusvaheline üldsus jälgib seda olukorda pingsalt ja õnneks on seni suudetud tõsiseid konflikte ära hoida.

Minu arvates käib võitlus selle üle, et kas Ukraina hakkab kuuluma tulevikus Euroopa Liitu või jääb edaspidi Venemaa mõjusfääri. Kõige selle üle peavad saama otsustada Ukraina riigis elavad inimesed ja nende tahte vastaselt ei tohi talitada. Selleks aga, et inimesed saaks vabalt otsustada, tuleb Vene väed Krimmist välja viia ja lubada sellesse regiooni rahvusvahelised vaatlejad.

Ukraina sündmuste üle selget pilti saada on väga raske, sest käib enneolematu infosõda. Olukorda saab lahendada ainult läbirääkimiste teel ja sõjalise jõu kasutamine on lubamatu. Maikuus toimuvad presidendivalimised peavad andma selguse, et keda rahvas soovib näha presidendina. Peale seda toimuvad parlamendi valimised ja see peaks kindlustama riigis stabiilse võimu. Põhiline valik tundub olema selles, et kas riik võtab suuna itta või läände.

Ukrainale saame abiks olla selliselt, et aitame neid inimesi ravida, kes said Maidanil vigastada. Samuti peaksime toetama Ukraina inimeste tulekut meile, et nad saaksid siin ülikooliharidust omandada. Anname edasi kogemusi selleks, et demokraatlik riik üles ehitada ja kuidas riigis seaduslik kord kehtestada. Kui Ukraina ei muuda oma seadusi ega saa korruptsioonist jagu, siis ei ole ka loota, et selles riigis inimeste elatustase hakkaks paranema. Kõige vähem vajab Ukraina välist sekkumist ja anname selle riigi inimestele võimaluse ise oma elu korraldada.

Urmas Klaas (Reformierakond): Peamine on siin, et Venemaa mõistuse pähe võtaks, tooks oma väed Ukrainast ära ja lõpetaks naaberriigi okupeerimise. Nii Euroopa Liit, USA kui ka NATO teevad siin koostööd (näiteks teisipäeval tegi Saksamaa välisminister koostöö koordineerimiseks välkvisiidi Tallinnasse) ning püüavad Venemaad ja Ukrainat ühise laua taha tuua. Ma väga loodan, et rahumeelne lahendus on võimalik.

Ukraina on sisetülidest väga räsitud, see maa on sõna otseses mõttes lõhki kistud ja rahva hing on väga haige. Tunnen Ukrainast päris palju inimesi. Mul on seal sõpru-tuttavaid õpinguajast ülikoolis, sest Tartu ülikoolis õppis omal ajal päris palju ukrainlasi arstiks, aga on tuttavaid ka omavalitsustegelaste ja poliitikute hulgas. Nad paluvad, et Euroopa Liit neid üksi ei jätaks ja toetaks konfliktis Venemaaga. Nad näevad, et Eesti on nende üks suuremaid toetajaid, ja nad on väga tänulikud meie välisministrile Urmas Paetile suure toetuse eest.

Kagu-Eesti inimesed saavad aidata moraalselt, aga ka praktiliselt. Tähtis on toetav sõna ja meie rahva tugi läbi riigikogu, valitsuse ning presidendi. Ma arvan, et see on praegu kõige tähtsam. Praktiliselt saab aidata sõpru, saates kas ravimeid või ka raha, kellel on see võimalus. Kindlasti tuleb enne järele uurida, millist abi vajatakse. Aidata saab ka nii, kui ostame Ukraina kaupu (maiustused, hoidised) – see annab Ukraina inimestele tööd ja leiba.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Seda olukorda lahendavad kindlasti juba targad pead nii siseriigis kui ka väljastpool Ukrainat. Oluline on muidugi, et kohalikud inimesed saaksid kiiremini rahus elama hakata ja oleks vähem kaotusi. Loomulikult loodame võimalikult rahumeelset, euroopalikku ja Euroopa-suunalist lahendust. Ilmselt annab oma tulemuse ka pühapäevane referendum.
Meie kõik saame toetada Ukrainat, ostes seal toodetud ja meil müüdavaid kaupu ning soovida edu ukrainlastele nende raskes võitluses.

Kalvi Kõva (SDE): Jälgin lootusrikkalt rahvusvahelise kogukonna jõupingutusi, mis on suunatud pingelõdvendusele ja kriisi lahendamisele. Mitte ainult sõnades, vaid ka tegudega peab näitama, et selline käitumine pole lubatud ja peab lõppema. 21. sajandil ei ole kohta riigipiiride muutmisele tankide toel. Loodan, et kriisi süvenemist õnnestub ära hoida ja inimohvreid vältida.

Kagu-Eesti inimeste võimalused otseselt Ukrainat ja ukrainlasi abistada on üsna piiratud. Poliitikud tegelevad nende probleemidega, mis valijate enamusele tähtsad tunduvad, seetõttu võiksid demokraatlike riikide kodanikud nõuda oma valitud riigijuhtidelt sammude astumist, mis viiksid Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamiseni.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.