. 
Venemaa valitsus kiitis esmaspäeval heaks nimekirja välisriikidest ja -territooriumidest, mis väidetavalt panevad toime ebasõbralikke tegusid Venemaa, Vene ettevõtete ja kodanike vastu.
Valitsuse pressiteenistuse teatel kirjutas vastavale korraldusele alla peaminister Mihhail Mišustin.
Dokumendi kohaselt kuuluvad nimekirja Euroopa Liidu liikmesriigid, samuti Austraalia, Albaania, Andorra, Suurbritannia (sh Jersey saar ja meretagused valdused Anguilla, Briti Neitsisaared, Gibraltar), Island, Kanada, Liechtenstein, Mikroneesia, Monaco, Uus-Meremaa, Norra, Lõuna-Korea, San Marino, Põhja-Makedoonia, Singapur, USA, Taiwan, Ukraina, Montenegro, Šveits ja Jaapan.
Korraldus koostati Vene presidendi 2022. aasta 5. märtsi seadluse "Teatud välismaiste võlausaldajate ees kohustuste täitmise ajutise korra kohta" täitmiseks.
Valitsus tuletab meelde, et selle määruse kohaselt saavad Venemaa kodanikud, ettevõtted, riik ise, selle piirkonnad ja omavalitsused, kellel on valuutakohustusi ebasõbralike riikide nimekirjas olevate välismaiste võlausaldajate ees, maksta neile rublades.
Selleks võib võlgnik paluda Venemaa pangal luua välismaise võlausaldaja nimele eraldi rublakonto "C" ja kanda maksed sellele rubla ekvivalendis maksepäeva keskpanga kursi alusel.
Uus ajutine kord kehtib maksetele, mis ületavad 10 miljonit rubla (66 456 eurot) kuus või sarnase summa välisvaluutas.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et täisealistest elanikest arvab 24 protsenti, et Eestit ähvardab praegu otsene sõjaline oht ning 67 protsendi arvates mitte.
24. veebruaril alustas Venemaa sõda Ukraina vastu, mis on tekitanud Eestis taasiseseisvumisaja kõige tõsisema julgeolekuolukorra. Kuigi ekspertide sõnul Eestit hetkel otsene sõjaline oht ei ähvarda, siis uuris Ühiskonnauuringute Instituut, kuidas Eesti inimesed praegust olukorda tajuvad.
Vastajatelt küsiti: "Kas Teie arvates ähvardab Eestit praegu otsene sõjaline oht?" 24 protsenti vastas "Jah, kindlasti" või "Pigem jah", 67 protsenti "Ei, pigem mitte" või "Ei, kindlasti mitte" ning 9 protsenti ütles "Ei tea". Eestlastest arvab 62 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 77 protsenti, et Eestit praegu sõjaline oht ei ähvarda.
Lisaks küsiti: "Kui rahul Te olete valitsuse praeguse tegevusega julgeolekukriisis?" 56 protsenti vastas, et nad on "Väga rahul" või "Pigem rahul", 30 protsenti "Pigem ei ole rahul" või "Üldse ei ole rahul" ning 13 protsenti "Ei tea". Eestlastest on valitsuse tegevusega rahul 71 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 29 protsenti.
Rahvusvahelisel tasandil on palju räägitud sellest, kas NATO peaks konflikti sekkuma ning inimestelt küsiti: "Kas NATO riigid peaksid saatma oma väed Ukrainasse appi?" 36 protsenti arvas, et "Jah, kindlasti" või "Pigem jah", 46 protsenti "Ei, pigem mitte" või "Ei, kindlasti mitte" ning 7 protsenti ütles "Ei tea". Kusjuures eestlastest arvab 50 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 12 protsenti, et NATO peaks saatma oma väed Ukrainasse appi.
Eesti sõdurite Ukrainasse saatmise kohta ütles 24 protsenti, et nad "Kindlasti toetaksid" või "Pigem toetaksid", 64 protsenti "Pigem ei toeta" või "Kindlasti ei toeta" ning 12 protsenti vastas "Ei tea". Eestlastest toetaks Eesti sõdurite saatmist Ukrainasse 31 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 11 protsenti.
Norstati küsitlus viidi läbi 2.- 4. märtsini läbi veebikeskkonas 18-aastaste ning vanemate Eesti elanike seas ja selles osales kokku 1023 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 3,1%. Küsitluse viis 18-aastaste ja vanemate Eesti elanike, sealhulgas mittekodanike seas läbi Norstat Eesti AS.
Lehekülg 602 / 1950
