. 
Eesti meditsiinilise sünniregistri eelmise aasta esialgsed andmed näitavad, et 2018. aastal alanud kolmandate laste hoogne sündimine jätkus ka mullu.
Läinud aastal oli kolmanda lapse sünnitajaid 2674, mis on 23 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi ja 26 protsenti rohkem kui viimasel kümnel aastal keskmiselt, teatas siseministeerium.
Ka neljandaid lapsi on viimastel aastatel aina enam sündinud. Mullu oli neljanda lapse sünnitajaid 642, millest rohkem sündis neljandaid lapsi viimati 1992. aastal. Sündide arvu kasvu üheks olulisemaks põhjuseks võib pidada 2017. aasta suvel jõustunud lasterikka pere toetust.
"Peame arvestama, et 90-ndatel sündinud naisi, kes on praegu 20-30-aastased, on vähe," kommenteeris rahvastikuminister Riina Solman värskeid andmeid. "Seetõttu on ütlemata rõõmustav, et võrreldes näiteks 2017. aastaga sündis Eestis eelmisel aastal lapsi rohkem ning seda just tänu kolmandate ja järgnevate laste sagedasemale sünnile. Numbrid näitavad ilmekalt, et kui peresid toetada, siis julgevad nad enda unistused ellu viia ja rohkem lapsi saada. Lasterikkuse toetamine ja tunnustamine on olnud õige samm ning seda tuleb kindlasti jätkata ja laiendada."
Meditsiinilise sünniregistri esialgsetel andmetel oli eelmisel aastal 13 730 sünnitust, millest kolmandaid ja järgnevaid oli kokku 3604 ehk 26 protsenti. 2018. aastal oli sünnitusi kokku 14 034 ja 2017. aastal 13 440. Sünniregistri andmed kajastavad Eestis toimunud sünnitusi. Sündide täielikud ja kontrollitud andmed avaldab statistikaamet mais.
Lasterikka pere toetus hakkas kehtima alates 2017. aasta 1. juulist. Perele, milles kasvab kolm kuni kuus last, makstakse lasterikka pere toetust 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega perele aga 400 eurot kuus.
AS Nordecon ja Maanteeamet sõlmisid kaks lepingut: Riigitee 51 ja tugimaantee number 69 rekonstrueerimiseks. Riigitee nr 51 Viljandi-Põltsamaa lõigul Võisiku-Kuningamäe rekonstrueeritakse 7,3 kilomeetri pikkune lõik. Tööde maksumus on 2,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tugimaantee number 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva tee Kuigatsi teeristi Soontaga lõigul 8,1 kilomeetri pikkune lõik, sh kaks silda. Tööde maksumus on 3,14 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.
„Maanteeamet töötab iga päev selle nimel, et teed oleks sõidumugavad ja liiklusohutud. See on ka nende projektide põhieesmärk,“ lausus Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna ehituse juhtivinsener Toomas Tõnurist.
„Need kaks lepingut on mõlemad olulised nii liiklejatele kui kohalikele inimestele: tolmuvabad katted saavad senised kruusateed nii Jõgeva kui Võru maakonnas – see on oluline nii autojuhtide turvalisuse tagamiseks kui kohalike elanike jaoks. Samuti rekonstrueeritakse Võru maakonnas 2 silda,“ täpsustas Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma.
Riigitee 51 Viljandi-Põltsamaa kilomeetritel 35,809–43,109 rekonstrueeritakse Võisiku-Kuningamäe 7,3 kilomeetri pikkune teelõik V õisiku-Kuningamäe vahel. Bituumenstabiliseeritud alusele paigaldatakse kahekihiline asfalt ning korrastatakse sademeveesüsteemid. Ühtlasi saavad tolmuvaba katte 2 Jõgeva maakonnas paiknevat riigiteed kogupikkusega 4,8 km. Tööd valmivad 7 kuuga.
Tugimaantee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva kilomeetritel 57,198–65,350 asuva Kuigatsi teeristi-Soontaga lõigu rekonstrueerimine, sh Kuninga ja Soontaga sildade ehitus. Lepingu käigus rekonstrueeritakse 8,1 km pikkune lõik Kuigatsi teeristist kuni Väikse Emajõeni. Kompleksstabiliseeritud alusele paigaldatakse kahekihiline asfalt ning korrastatakse sademeveesüsteemid. Ühtlasi ehitatakse lõigule uued Kuninga ja Soontaga sillad ning rajatakse tolmuvaba kate ligi 4 km kruusateele. Tööd valmivad samuti 7 kuuga.
Lehekülg 1299 / 1955
