Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) on laekunud teated kahe Stokke kaubamärki kandva väikelastele mõeldud tooli ohtlikkusest.

2014. aasta veebruarist kuni 2018. aasta detsembrini toodetud Stokke Steps Bouncer, Newborn Set tüüpi lamamistoolide ohtlikkus ilmneb nende kasutamisel koos Stokke Steps söögitooliga, teavitas TTJA.

Tooli kasutamisel võib tekkida olukord, kus lamamistool ei kinnitu korrektselt söögitooli külge, isegi kui indikaator näitab rohelist, ja lamamistool võib tulla söögitooli küljest lahti. Lamamistool eraldi kasutades ohtu ei kujuta.

Ameti teatel peab Stokke Steps lamamistooli kasutamise kombinatsioonis söögitooliga viivitamatult lõpetama ning kontrollima tootja koduleheküljel reclamations.stokke.com/stepsbouncer, kas tool on seotud turvariskiga või mitte. Riski olemasolul saab tarbija samalt leheküljelt juhised edasiseks tegutsemiseks.

Alates 2018. aasta oktoobrist toodetud Stokke Tripp Trapp beebiistmete puhul võib tulla ette olukord, kus õlarihmad pärast istme pesemist või eemaldamist võidakse kinnitada valesti ning need võivad seetõttu tulla tooli küljest lahti.

Tarbijad, kes on ostnud Stokke Tripp Trapp tooli beebiistme, peaksid samuti kontrollima Stokke koduleheküljel reclamations.stokke.com/newbornupgrade, kas nende toode on turvariskiga või mitte. Juhul, kui toode on mõjutatud, saab tarbija sealt samalt leheküljelt juhised edasiseks tegutsemiseks.

Kuna ravimijäägid on kiiresti kasvav keskkonnaprobleem, siis loodab sotsiaalministeerium seadust muutes panna inimesi keskkonnasõbralikumalt käituma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ligikaudu 24 tonni ravimeid, ravimijäätmeid satub aastas kanalisatsiooni ja see on üks põhjuseid tänu millele otsustasime, et keskkonnasõbralikum on tarbijale võimalikult mugav lahendus," rääkis ministeeriumi ravimiosakonna nõunik Heleb Berk.

Kui praegu minna vanade ravimitega apteeki, siis tuleb kott koos proviisoriga esmalt läbi sorteerida, sest apteegil on kohustus vastu võtta vaid medikamente, aga mitte kõik, mida rohupoes müüakse, seda pole. Lisaks on vaja veidi pabereid täita ja alles seejärel saab vanadest rohtudest lahti. Nüüd on sotsiaalministeerium aru saanud, et selline süsteem on liiga keeruline ja asunud seadust muutma.

Tulevikus hakkab apteegis olema suletud konteiner, kuhu igaüks saab ise vanad ravimid ära visata ilma, et oleks vaja mingeid pabereid täita. Proviisorid ja farmatseudid aga pääsevad kohustusest hinnata, kas konkreetne tabletike või salvituub on tavaline prügi või midagi ohtlikumat, sest kõik aegunud ravimid hakkavad olema ohtlikud jäätmed.

Ohtlikuks jäätmeks muutunud vanade ravimite hävitamise kulud otsustas riik jätta apteekrite kanda.

"Praegu tekib ühes apteegis poole aastaga hinnanguliselt 21 kilo jäätmeid ja nendest kaheksa kilo on isikute tagastatud. Me kindlasti loodakski, et see kogus suureneks, et ravimijäätmeid satuks vähem kanalisatsiooni," ütles Berk.

Kaks aastat tagasi valminud rahvusvahelise uuringu kohaselt jõuab Läänemerre igal aastal hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30 protsenti müüdud ravimitest. Kõige enam leidub Läänemeres südame-veresoonkonna, kesknärvisüsteemi haiguste ning põletike ravimeid.

"See on sama tõsine kui kogu maailmas. Kuna Tallinnas reoveepuhastusjaam ei oma viimast töötlemisetappi, mis lubab eemaldada ravimid veest, siis muidugi ravimid satuvad Läänemerre. Need kontsentratsioonid ei ole suured, aga ajaga need ravimid kogunevad ja avaldavad halba mõju keskkonnale," sõnas tehnikateaduste doktor Anna Goi.

Kuna merevette sattunud ravimijäägid kogunevad kaladesse, siis jõuavad need Goi sõnul välja inimeste toidulauale.

Uus ravimite tagastamise kord peaks eelnõu kohaselt hakkama kehtima aasta pärast.