EESTI ELU

Antsla saab ligi 1,8 miljoni toel uuendatud reoveepuhasti

AS Võru Vesi alustab ligi 1,8 miljoni euro suuruse projekti raames Antsla reoveepuhasti uuendamist, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

See hakkab puhastama ka Kobela ja Vana-Antsla aleviku ning Kraavi ja Uue-Antsla küla reovett. Puhasti on ehitatud 1980. aastate keskel, osaliselt on seadmeid uuendatud sajandivahetusel, kuid praeguseks on puhasti amortiseerunud, teatas Võru Vesi. Pärast uue, tänapäeva nõuetele vastava reoveepuhasti valmimist on võimalik sinna juhtida ka Kobela ja Vana-Antsla aleviku ning Kraavi ja Uue-Antsla küla reovesi.

Uuendatud puhasti ärastab lämmastikku ja fosforit 2019. aastast kehtivate nõuete kohaselt. Projekti maksumus on 1,78 miljonit eurot käibemaksuta, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) finantseerib sellest 1,35 miljonit. Projekti aitab ellu viia Antsla vald, tagades osaliselt omaosaluse rahastuse. Ehitushanke võitis Schöttli Keskkonnatehnika AS. Tööd valmivad 2020. aasta augustis.

Lisaks ehitatakse samal ajal KIKi kaasfinantseerimisel välja Kobela aleviku ja Antsla linna vahel survekanalisatsioonitorustik, mille maksumus on 196 920 eurot. KIK rahastab sellest ligi 70 protsenti.

Paljud Lõuna-Eesti lapsed peavad suveperioodil hakkama saama vaid leiva ja saiaga

Pixabay

Statistikaameti andmetel elab Lõuna-Eestis umbes 9000 suhtelises vaesuses last, kelle kõhutäis sõltub otseselt kas koolist või Toidupangast. Paraku mitmes Lõuna-Eesti toidupangas ei jagu puuduse käes kannatavatele inimestele piisavalt mitmekesist toitu, sest toiduabi napib. 

Toidupanga projektijuhi Claudia Vihma sõnul napib Toidupangal Lõuna-Eestis annetusi, kuigi tegemist on piirkonnaga, kus suhteline vaesus on Eesti kõrgeim ning abi on kõige rohkem vaja. “Kuigi meil on Lõuna-Eestis palju tublisid annetajaid seisab piirkond silmitsi olukorraga, kus puuduse käes kannatavatele inimestele pole mõnikord midagi peale saia- ja leivatoodete võimalik jagada,” toob Toidupanga projektijuht esile murekoha.

Vihma sõnul on suveperioodil täiendavad annetused Lõuna-Eesti toidupankadesse eriti teretulnud, sest sel ajal ei ole lastel võimalik koolilõunat süüa ning seega jäävad paljud lapsed olulisest päevasest toidukorrast ilma. Selleks, et Lõuna-Eesti lapsed aga saaksid ka suvel mitmekesiselt toituda, vajavad kohalikud toidupangad annetustena rohkem tangaineid, tervislike maiustusi, juurvilju ning piimatooteid.

Eesti Toidupank on sõlminud olulisi partnerlussuhteid erinevate poekettidega nagu Rimi, Selver, Coop ja Prisma, kes annetavad Toidupangale söögikõlbulikke tooteid, mille säilivusaeg on lähenemas või mille pakendid on viga saanud. Lisaks on eCoopi ja Barbora veebipoe vahendusel võimalik puuduse käes kannatavatele inimestele annetada toiduaineid kiirelt ning kodust lahkumata. 

Vaatamata Toidupanga pingutustele visatakse Eestis siiski iga siiski ära 47 000 tonni söögikõlbulikku toitu. Hetkel suudab Toidupank päästa sellest vaid 2%, kuid kui päästetud toidu hulk tõuseks kasvõi paari protsendi võrra, saaksid sellest vajaliku abi tuhanded inimesed.

Lisaks mitmetele poekettidele on Toidupangale appi tulnud ka Kristjan Peäske, kes korraldab 26. septembril heategevusõhtusöögi, mille eesmärgiks on koguda 30 000 eurot just Lõuna-Eesti toidupankade toetuseks. Õhtusöögil “Lapsed söönuks” pakuvad toite mitmed Eesti tunnustatud restoranid nagu Leib, Noa Peakoka Pool ning Meat Market ja esinevad Trad Attack, DJ Heidy Purga ja Jarek Kasar. Rohkem infot www.lapsedsoonuks.ee

Uuest õppeaastast võivad koolid võtta õpilastelt ära keelatud asju

Foto on illustratiivne Foto: AIGAR NAGEL

Algavast õppeaastast on koolidel õigus võtta õpilastelt ära ohtlikke ja keelatud esemeid või aineid, teatas esmaspäeval ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Mõned koolid viivad läbi koolitusi, kuidas keelatud esemeid ära tunda ning neid ohutult kõrvaldada.

Turvalisuse tagamisega seotud seadusemuudatus annab koolile võimaluse kontrollida ja ära võtta õpilastelt keelatud esemeid ja aineid. Need on näiteks relvad, lõhkeaine, pürotehnika ja narkootikumid, joovet ja mürgistust tekitavad ained ning tervist ohustavad esemed.

"Aga on ka veel eraldi säte, mis annab võimaluse koolil täpsustada seda nimekirja ja seada vastavalt enda oludele sisse mingeid täiendavaid piiranguid, mida nad ei taha enda territooriumil õppetöö ajal õpilaste käes näha," lisas haridusministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Jürgen Rakaselg.

Ta selgitas, et on olnud aegu, kui kooli on kaasa võetud näiteks söövitavaid aineid.

Ohtlikke aineid ja esemeid võivad edaspidi lastelt ära võtta direktor ja tema määratud kõrgharidusega töötaja.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD