Rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt on 55 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest leidnud internetist midagi hirmutavat või õõvastavat.

Tele2 tellitud uuringu kohaselt peavad 57 protsenti Eesti lastest internetis hirmutavaks vägivalda, 51 protsenti loomade ja 35 protsenti laste kannatusi. 32 protsenti nimetas hirmsaks nähtud pilte või videoid sõjast ning 27 protsenti haiglatest või operatsioonidest. 38 protsenti on kogenud isiklikku kiusamist interneti teel.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul näitavad uuringud, et lastel on tihti raskusi televiisorist või internetist nähtu ja reaalsuse eristamisega. “Kui vaadata piisavalt palju vägivalda, siis lapse aju reageerib sellele sarnaselt, kui teda ennast oleks kiusatud,” ütles Seliov.

Seliovi sõnul on televisioon ja muu meedia suuresti tsenseeritud ja lavastatud, aga internetist võib leida mida iganes. “Ka päriselt sündinud vägivallategusid. Vanemad peaks rohkem jälgima, mida lapsed vaatavad,” ütles Seliov.

Läbiviidud uuring näitab, et laste enda hinnangul ei tea kaks kolmandikku vanematest, mida nende järelkasv internetis teeb.

Lapsed väitsid uuringus, et 51 protsenti neist jõudis hirmutava materjalini juhuslikult, 32 protsendil juhtudest näitas seda keegi teine ning 39 protsenti leidis sellist sisu sotsiaalmeedia vahendusel.

Uuringu kohaselt on 96 protsendil Eesti lastest vanuses 9-14 oma mobiiltelefon, 43 protsenti kasutas isiklikku tahvel- ja 42 protsenti tavaarvutit. Eesti lastest kasutab internetti iga päev 83%, lätlastest 85 ja leedukatest 88 protsenti.

2017. aasta juunis läbiviidud uuringus osales 525 9–14-aastast last Eestist. Sarnased uuringud viidi läbi ka Lätis, Leedus ja Rootsis.

Avalikud WiFi-võrgud on saadaval kõikjal alates kohvikutest, kaubanduskeskustest ja lõpetades lennujaamade ja hotellidega. Pea igal pool kättesaadav WiFi on muutunud meie elu palju mugavamaks, kuid avaliku võrgu kasutamine on turvarisk meie andmetele nutitelefonis ja sülearvutis. Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri annab soovitusi, millest peaks avalikus WiFi-võrgus hoiduma.

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul on WiFi-võrke kahte tüüpi: turvatud ja turvamata. „Turvamata võrku saab vabalt kasutada iga seadmega ja ilma paroolita. Seevastu turvatud WiFi-võrk küsib kasutajalt kas parooli, võrku registreerimist või võrgu tingimustega nõustumist,“ ütles Sarri. Ta lisas, et alati, kui on võimalus valida turvatud avalik WiFi-võrk, siis tuleks eelistada sellist võrku, mis nõuab parooli, registreerimist vms. Raadiovõrgu juht toob välja seitse asja, mida ei tasu avalikus WiFi-võrgus teha.

Ära logi sisse oma pangakontole. Turvamata võrgus võivad häkkerid varastada sisselogimiseks vajalikud andmed.

Sarnaselt pangaga ei tasu avalikus WiFi-võrgus sisse logida oma meilikontole. Lisaks sinu e-posti aadressile on võimalik kaaperdada ka kanalid, kus sa kasutad sisselogimiseks meiliaadressi, nagu Facebook, Instagram, Google Play jms.

Ära jaga oma isiklikke faile ja konfidentsiaalseid dokumente, nagu fotod, lepingud, dokumentide koopiad jne.

Väldi turvamata veebilehti. Veebilehtede külastamine tähendab suures mahus andmete vahetust seadmete ja veebiserveri vahel. Häkkerid võivad seda ära kasutada ja kogu vahetatud info endale võtta. Tee kindlaks, kas veebibrauseris on aadressi ees tähekombinatsioon „https“. See tähendab, et kogu andmevahetus seadme ja serveri vahel on krüpteeritud.

Kui sa kasutad avalikku WiFi-võrku, ära telli kaupu e-poest. Ostlemine tundub võrdlemisi ohutu tegevus, kuid ostu sooritamiseks veebis tuleb sisestada isikuandmeid, mis võivad sattuda valedesse kätesse.

Ära jäta sisse automaatset WiFi-võrguga ühendamise funktsiooni. Enamik nutitelefone, süle- ja tahvelarvuteid suudavad ise kättesaadavate võrkudega ühendada. See on küll mugav, kuid seade võib ühendada ka täiesti tundmatute võrkudega. Eriti tähelepanelik tuleks olla reisides.

Ära ühenda avalikus võrgus oma seadet teiste seadmetega. Koduvõrgus on turvaline ja mõistlik ühendada printer, televiisor ja teised arvutid, kuid avalikus võrgus on ebaturvaline ühendada enda seade teiste seadmetega. Sellega annad võõrastele ligipääsu enda seadme sisule.

Sarri sõnul tasub avalikes kohtades võimalusel kasutada pigem VPN-ühendust ehk virtuaalset privaatvõrku või turvalist mobiilset internetti. „Virtuaalse privaatvõrgu puhul on kogu andmevahetus krüpteeritud ja seega ka kaitstud,“ selgitas ta. Sarri lisas, et avalikus kohas ei tohi oma seadmeid jätta ka valveta, sest keegi võib seadme varastada või selles nuhkida.